Theresa Steinberg | Alexjoneslive.com
Euroopa Liit on viimastel aastatel üles ehitanud võimsa sanktsioonimehhanismi, mis Saksamaa Liidupäeva liikme Rainer Rothfussi hinnangul tekitab üha tõsisemaid küsimusi õiguspärase menetluse, õiguskindluse ja põhiõiguste kaitse kohta.
Tema kriitika järgnes parlamentaarsele järelepärimisele, mis puudutas Berliinis tegutseva ajakirjaniku Hüseyin Doğru juhtumit. Euroopa Liidu sanktsioonide alusel külmutati Doğru varad. Rothfussi sõnul näitab see juhtum ilmekalt, kuidas algselt välispoliitilise meetmena esitletud sanktsioonivahend mõjutab üha sagedamini üksikisikuid ning isegi nende pereliikmeid.
Soovite riigi kohtusse kaevata Kõigepealt küsige riigilt luba
Kui inimene kantakse Euroopa Liidu sanktsioonide nimekirja, võidakse tema varad külmutada, mis muudab sanktsioonide vaidlustamiseks vajaliku kohtumenetluse rahastamise keeruliseks.
Saksamaa valitsuse vastusest Rothfussi järelepärimisele selgub, et sanktsioonide alla sattunud isikud võivad taotleda luba kasutada külmutatud vahendeid õigusabikulude katmiseks. Saksamaal menetlevad selliseid taotlusi selleks määratud pädevad ametiasutused.
Selline süsteem loob murettekitava olukorra, kus sanktsioonide alla sattunud inimesed võivad vajada riigi luba, et kasutada omaenda raha esmavajalike kulude katmiseks, näiteks üüri ja toidu eest tasumiseks või isegi advokaadi palkamiseks ja enda vastu kehtestatud sanktsioonide vaidlustamiseks.
Rothfussi hinnangul on probleem eriti tõsine seetõttu, et kodanikud, kes soovivad sanktsioonid kohtus vaidlustada, peavad esmalt saama loa kasutada omaenda raha õigusabi eest tasumiseks.
Kui Saksamaa välisministeeriumi ja justiitsministeeriumi esindajatelt küsiti, kuidas selline kord sobitub tõhusa õiguskaitse ja seaduse ees võrdsuse põhimõtetega, ei soovinud kumbki ministeerium sisulist vastust anda.
Kõigepealt ajakirjanik, siis tema abikaasa, nüüd ka ema
Vastuolud süvenesid veelgi, kui sanktsioonide rakendamine hakkas mõjutama ka Doğru pereliikmeid.
Varasemalt külmutati ka tema abikaasa pangakonto. Hiljem väljendas Berliini kohus tõsiseid kahtlusi selle meetme õiguspärasuse suhtes.
Hiljuti külmutati väidetavalt ka Doğru ema pangakonto. Ametivõimud põhjendasid seda võimaliku sõltuvussuhte olemasoluga, millele viitavad sanktsioonireeglid.
Selline praktika võib kujuneda kollektiivse karistamise vormiks, kuna ranged piirangud laienevad ka inimestele, kes ei ole ise sanktsioonide sihtmärgiks.
Kuigi Saksamaa ministeeriumid viitasid sellele, et juhtumi erinevad aspektid kuuluvad eri ametkondade pädevusse, ei pidanud ükski neist end vastutavaks selle laiemate tagajärgede eest.
Euroopa Liit tunnistab ausalt: sanktsioonide eesmärk on muuta inimeste käitumist
Üks valitsuse vastuses sisalduv lõik pälvis Rothfussi tähelepanu rohkem kui ükski teine.
Saksamaa valitsus kirjeldas sanktsioone sõnaselgelt välispoliitilise vahendina, mille eesmärk on mõjutada sihikule võetud isikute käitumist.
Rothfussi hinnangul näitab see avaldus selgelt sanktsioonirežiimi poliitilist olemust.
„Valitsus ütleb üsna selgelt, et sanktsioonid ei ole eelkõige õiguslik meede, vaid välispoliitiline vahend, mille eesmärk on mõjutada nende inimeste käitumist, kelle suhtes neid rakendatakse,“ ütles ta.
Tema sõnul võib sellist lähenemist kirjeldada kui „poliitiliselt korrektset ümberkasvatamist Euroopa Liidu sanktsioonidega toetatud survemeetmete abil“.
Sõltumata sellest, kas selle hinnanguga nõustuda või mitte, on selline seisukoht hoogustanud arutelu selle üle, kus kulgeb piir õigustatud välispoliitiliste meetmete ja üksikisikute õigusi piiravate sekkumiste vahel.
Narratiivid, mõjutustegevus ja salastatud tõendid
Veel üks küsimus, mille Rothfuss esile tõstis, puudutab sanktsioonide kehtestamise aluseid.
Valitsuse vastustest nähtub, et sanktsioonide kehtestamise otsused võivad tugineda süüdistustele, mis on seotud teatud narratiivide levitamise või teabega manipuleerimise ning mõjutustegevuses osalemisega.
Selliste otsuste aluseks olevad tõendikogumid on salastatud ega ole üldjuhul avalikkusele kättesaadavad. See muudab sisulise kontrolli keeruliseks ning raskendab ka sanktsioonide kohtulikku vaidlustamist.
Valitsuse sõnul põhinevad sanktsioonide kehtestamise otsused põhjalikel hinnangutel ning Euroopa Liidus kehtestatud menetlustel.
Valitsus möönab, et eksimused on võimalikud
Saksamaa valitsus on samuti tunnistanud, et sanktsioonide nimekirju vaadatakse korrapäraselt üle.
Viimaste kuude jooksul eemaldati Euroopa Liidu sanktsioonide nimekirjadest mitu tuntud isikut, kuid ametivõimud ei andnud avalikkusele kuigi põhjalikke selgitusi ei nende algse nimekirja kandmise ega ka hilisema eemaldamise kohta.
Rothfussi hinnangul näitavad need juhtumid, et eksimusi võib ette tulla ning seetõttu on tugevad menetluslikud kaitsemeetmed jätkuvalt hädavajalikud.
Sanktsioonide kehtestamine võib muutuda veelgi lihtsamaks
Tõenäoliselt ei vaibu selle teema üle peetav arutelu niipea.
Saksamaa valitsus on kinnitanud, et toetab ettepanekuid viia osa Euroopa Liidu välispoliitilisi otsuseid, sealhulgas sanktsioonide kehtestamine, ühehäälsuse põhimõttelt üle kvalifitseeritud häälteenamuse alusele.
Kvalifitseeritud häälteenamus tähendab, et otsuse vastuvõtmiseks ei ole vaja kõigi liikmesriikide nõusolekut ning üksikud riigid ei saa seda enam vetostada.
Muudatuse pooldajate sõnul võimaldaks see Euroopa Liidul rahvusvahelistele väljakutsetele kiiremini ja tõhusamalt reageerida.
Kriitikud, nende seas ka Rothfuss, hoiatavad aga, et ühehäälsuse nõudest loobumine kaotaks olulise kaitsemehhanismi ning muudaks piiravate meetmete kehtestamise üksikisikute suhtes poliitiliselt lihtsamaks.
Reeglitel põhinev maailmakord küsimärgi all
Euroopa Liit esitleb end sageli demokraatia, läbipaistvuse ja õigusriigi põhimõtete ülemaailmse eestkõnelejana.
Samas on Hüseyin Doğru juhtumi taolised kaasused süvendanud kriitikat sanktsioonisüsteemi suhtes, mis tugineb salastatud tõenditele, ulatuslikele finantspiirangutele ja menetlustele, mida paljud kriitikud peavad ebapiisavalt läbipaistvaks.
Rothfussi sõnul ei ole vaidlus Euroopa Liidu sanktsioonide õiguspärasuse ja proportsionaalsuse üle kaugeltki lõppenud. Tema hinnangul näitab Doğru juhtum selgelt, et hädavajalik on põhjalikult üle vaadata, kuidas neid meetmeid kujundatakse, põhjendatakse ja rakendatakse.
Kuigi sanktsioonid kehtivad jätkuvalt, ei ole vaidlused nende õiguspärasuse ja põhjendatuse üle kaugeltki vaibunud.
The post Toidust, üürist ja õigusabist ilma jäetud: kuidas Euroopa Liit vaigistab teisitimõtlevaid ajakirjanikke first appeared on Vanglaplaneet.
The post Toidust, üürist ja õigusabist ilma jäetud: kuidas Euroopa Liit vaigistab teisitimõtlevaid ajakirjanikke appeared first on Vanglaplaneet.
