Peterburis ja Kroonlinnas on saanud tabamusi Venemaa sadamad, naftaterminalid ja Balti laevastiku baas. Milline on nende löökide tähtsus olnud nii sõjaliselt kui ka psühholoogiliselt, kuidas inimesed seda sõda tajuvad?
Esimene oluline moment nende löökide ajastuse puhul oli Peterburi majandusfoorumi algus. Küll sel konkreetsel päeval, kui löögid toimusid, Venemaa president ise kohale ei saabunud, ta tuli alles järgmisel päeval. Aga sellega oli antud majandusfoorumile hoopis teine tähendus ja sisu. Lisaks sellele, avaldas Ukraina president foorumi esimesel päeval avaliku kirja Venemaa presidendile, milles kutsus üles pidama otsekõnelusi vaherahu ja rahulepingu sõlmimiseks.
See kõik tingis situatsiooni, kus Venemaa president, kes foorumil ajakirjanikele esineb ja keda tavaliselt ka arutelupaneelis intervjueeritakse, oli sunnitud oma agenda asemel kõnelema sellest, mida Ukraina ette pani. See on esimene moment nende löökide puhul ja see on eelkõige psühholoogiline.
Kui vaadata tabamuse saanud sihtmärke, siis Peterburi naftasadam on oluline, aga antud hetkel võib-olla mitte nii tähtis kui Ust-Luga ja Primorsk, aga oluline igal juhul. See tagas linna jaoks fooni – oli näha, et rünnak on toimunud ja see on massiivne.
Sõjalises plaanis oli aga kõige väärtuslikum Kroonlinna tabamine, kus saavad kokku nii sõjaline kui ka psühholoogiline väärtus. Kroonlinn on legendaarne Balti laevastiku baas, mida hakati ehitama juba Peeter Suure ajal 18. sajandi alguses. Seda saaks enam-vähem võrrelda laevastiku peakorteri ründamisega. Päris admiraliteedihoone on küll Peterburi linnas, Moskvas ja mujal, aga põhimõtteliselt on sellel rünnakul väga tugev sümboolne väärtus Venemaa kodanike jaoks.
See üks korvett, mis seal tabati, ei oma võib-olla nii suurt tähtsust, sest Balti laevastik ei ole hetkel aktiivselt sõdima plaanitud. Neil on Läänemerel opereerimas veel neli korvetti, kuigi nad peavad vist opereerima natukene ka Põhjamerel. Tähtis on hoopis see, et õhukaitse, mis peaks sellise objekti ründamise välistama, ei suutnud takistada Ukraina droonirünnakut. See on kõige suurem kahju, mida Venemaa armee ja valitsus tervikuna sellest rünnakust said.
Vladimir Putin pidi tõepoolest majandusfoorumil kõike seda teatud määral kommenteerima. Kuidas tema kommentaare hinnata?
Venemaa president esines kommentaare andes halvatujuliselt, sest tavaliselt ei ole ta enda dikteeritud foorumitel sunnitud vastama päevakorda tulnud ootamatutele ja ebasobivatele küsimustele. Ta küll tuli toime. Mõnes mõttes oleks võinud ju ignoreerida, justkui polekski midagi juhtunud, aga ikkagi leiti, et ei saa ning Ukrainale on vaja vastata – anda kommentaar nii kirjale kui ka rünnakutele. See rikkus nähtavalt tema tuju ja ma arvan, et väga veenev see esinemine seekord enam ei olnud.
Kuidas hinnata Ukraina õhulööke teistesse piirkondadesse? Eriti Krimmi piirkonnas on olnud päris tuline nädal.
Ukraina õhulöögid toimuvad praegu nii-öelda kolmes kihis. Esimene on vahetult rindejoonel tapjadroonidega. Tapjadroonide efektiivse ala kasutamine on kogu aeg
•
•
More laienenud, kuigi see ei ole kogu rindejoone ulatuses ühtlane. On piirkondi, kus see ulatub 15 kuni 20 kilomeetrini, ja on piirkondi, kus see nii intensiivne ei ole, aga tavaliselt ei ole seal ka Vene armeel vastaspoolel väga suuri üksuseid. Siis on veel piiriala oblastites – Sumõ ja Tšernihhivi oblastis- , kus mõlemal poolel on üksikud väiksed üksused. Veel pool aastat tagasi oli seal tulevahetus ja droonirünnakud märksa intensiivsemad, nüüd on need jäänud hõredamaks.
See, mis valmistab Venemaale rohkem peavalu kui lihtsad rindejoonel hulkuvad droonid, mis ei lase sõjatehnikat koondada, on nüüd kuni 200 kilomeetri sügavusel toimuvad rünnakud Vene armee logistika pihta. Nad üksikuid jalamehi seal taga ei aja. Aga veoautod, kütuseveokid, laskemoonaveod, sõjatehnika juurdevedu ning vastavalt ka äravedu, remonti viimine ja evakueerimine, see kõik on eriti lõunapiirkonnas viimase kolme nädala jooksul muutunud väga palju keerulisemaks.
Intensiivistunud on Ukraina kaugdroonirünnakud, mis toimuvad praegu efektiivselt kuskil 1200 kuni 1300 kilomeetri ulatuses. Droonid on võimelised küll kaugemale lendama, aga tundub, et suurt drooniparve Ukraina operatsioonina nii kaugele siiski praegu teele ei saada. Need on üksikud droonid, mis nii haugule lähevad. Rünnaku sihtmärgiks on praegusel ajal valitud peamiselt naftatootmise ja -töötlemise ettevõtted, torujuhtmed ning muu taristu. Selle tulemusel on Venemaal regiooniti – küll mitte veel tervel Venemaal – tekkinud tõsised kütusepuuduse nähtused.
Kas võib öelda, et Ukraina on edukate droonirünnakutega selles sõjas initsiatiivi teatud mõttes enda kätte saanud?
Kahjuks vist küll veel mitte. Strateegilisel tasandil üritab Ukraina initsiatiivi enda kätte saada ning Venemaa president ja väejuhatus üritavad seda iga hinna eest hoida. See on intensiivistanud esmajärjekorras infosõda. Venemaa ei ole suutnud sõjategevust märkimisväärselt eskaleerida, kuid peab tunnistama, et initsiatiiv rindejoonel on praegu peaaegu täies või valdavas ulatuses ikkagi Vene armee käes – ta on ründavam pool. Mis siis, et ta kannab kaotusi ega suuda edeneda, aga initsiatiiv on praegu veel hetkel Vene armee käes.
Räägime korra rindejoonest. Kas võib välja tuua mingeid piirkondi, kus Vene pool on edukam, ja piirkondi, kus Ukraina vasturünnakud on edukamad?
Tegelikult on ka kaardi peal näha, et sinised ja punased alad on üsna vaheldumisi. Isegi kui hakata mõõtma piirkondi, mis on kohati käest kätte käinud, ei oma see väga olulist tähendust. Kumbki pool ei ole saavutanud sellist edu, mida võiks pidada määravaks vägede paiknemise või liikumise osas. Ukraina valitud taktika – hävitada Vene armee logistika – võib mingil hetkel tuua edu, aga me teame, et Vene pool teeb täpselt sedasama. Ta üritab samamoodi Ukraina poole logistikat hävitada ja luua eeldusi omavägede edasiliikumiseks.
Kui vaadata Ukraina välja käidud rahuettepanekuid ja juurde retoorikat, mida on kõnelenud nii presidendi kantselei ülem, kindral Budanov, mõned sõjaväelased kui ka teised poliitikud Ukraina presidendini välja, siis nad üritavad praegusel hetkel pakkuda Venemaale võimalust konflikt rindejoonel külmutada ja sealt läbirääkimisi pidama hakata, et sõjategevus peatada. Tõenäoliselt Venemaa seda hetkel vastu ei võta, sest vähemalt Venemaa presidendile tundub, et Vene armeel on teatav ülekaal.
Mulle näib, et Ukraina armee praegu suurejoonelisi maavägede operatsioone ei planeeri, mis tooks kaasa 2022. aasta lõpuga võrreldava edenemise.
Samas lahingutegevus on pigem intensiivistunud ja Vene armee kaotab seal praegu tohutult jõudu.
Elavjõu ja tehnika kaotus tuleneb mõlemal poolel suures osas droonirünnakutest, seda mõlemal poolel.
Väiksemas ulatuses põhjustavad seda suurtükiväetuli, liugpommid ja võib-olla mõned raketirünnakud, mis on jäänud järjest hõredamaks. Ka Ukraina kasutab rindejoone piirkonnas järjest vähem raketilööke, olgu need siis mitmiklasulised või lennukitelt tulistatavad – väga vahet ei ole. Neid on jäänud väga väheks võrreldes poole või kolmveerand aasta taguse ajaga.
Droonid põhjustavad seda otseselt ja see on toonud kaasa muutuse, kus enamik rünnakuid rindejoonel viiakse mõlema poolel läbi väikeste jalaväegruppide poolt. Kui vaatame, et lahingutegevus on intensiivistunud, siis nende lahingute mastaap võrreldes näiteks 2024. aastaga, kus üritati suurte soomusüksustega liikuda, on ikkagi väga väike.
Väga suureks on muutunud hall ala, kus kummalgi poolel ei ole püsivaid positsioone, vaid seal tegutsevad väiksemad grupid, kes üritavad markeerida, et mingi territoorium on nende käes.
Üks mõju, mis Ukraina rünnakutel on olnud, on kütusepuudus mõnedes piirkondades, eelkõige Krimmis, kus seda nüüd limiidi järgi müüakse. Kuidas võib see Vene rahva meelsust mõjutada?
See on jälle väga suure psühholoogilise tähendusega olukord, sest võrreldes mõne teise piirkonnaga on Krimmis kütuseveokite juurdevedu väga lihtne piirata. Aga kõik mäletavad, et paljude jaoks algas Nõukogude Liidu lagunemine visuaalselt sellest, kui Nõukogude Liidus oli tanklates puudus bensiinist ja diislikütusest. Nii et ma arvan, et see võib Venemaa elanikkonna jaoks omada päris olulist märgilist tähendust.
