Jõest leitud hiiglaslik viirus on pannud teadlased taas küsima, kui palju me viiruste maailmast tegelikult teame. Uus organism ei käitu päris nii nagu tema lähisugulased ning kasutab paljunemiseks seni tundmatut strateegiat. Samal ajal vihjab selle geneetiline ülesehitus võimalikele seostele viiruste pika evolutsioonilise ajalooga. Mõne teadlase hinnangul võivad sellised avastused aidata mõista isegi seda, kuidas kujunesid keerukad rakud. Mida peidab endas viirus, mis näib seisvat kahe evolutsioonilise maailma piiril?