Armeenia kasvuhoonetes kasvatatakse puuvilju, juurvilju, marju ja lilli. Peamiseks ekspordituruks on Venemaa. Mida lähemale saabusid valimised, seda suuremaks muutusid kaubanduspiirangud.

Lena kasvatab maasikaid enda ja oma küla naabrite jaoks. Aga ka tema jäi kaudselt Vene kaubanduslöögi alla.

“Mõjutas küll. Seisame siin, kuid ostjaid ei ole. Vanasti osteti kõik kohe ära. Ilmselt on turg küllastunud. Eksport on piiratud ja kohalikul turul me ei suuda seda maha müüa,” ütles Lena.

Venemaa loogika on lihtne: kui tahate Europasse, unustage meie turg. Euroopa juba eraldas 50 miljonit eurot Armeenia farmerite kahjude leevendamiseks.

Võimupartei parlamendisaadik Sargis Handanjan ütles, et plaanis on ka Armeenia toodangu ekspordi lihtsustamine Euroopasse.

“Loomulikult oli see üllatav, et Venemaa teeb selliseid samme meie suhtes paar päeva enne valimisi. Aga me oleme seda Venemaa puhul ka enne kogenud. Samuti käivitasime protsessi, et oma ekspordisuundi laiendada,” lausus Handanjan.

Kas Venemaal õnnestub sellise käitumisega hoida Armeeniat oma mõjusfääris?

“Ma arvan, et Venemaal ei ole tegelikult tööriistu, et päriselt mõjutada valimistulemusi,” märkis Kaukaasia instituudi direktor Aleksandr Isdkandarjan.

Vähemalt Lena puhul Venemaa taktika ei tööta.

“Rahvas armastab ja austab Pašinjani. Kõik need aastad on ta ainult head teinud, mitte midagi halba. Loomulikult me oleme Pašinjani poolt. Kui lähevadki maasikad halvaks, las minna. Kurat nendega!” ütles Lena.