Lammas on väga kasulik loom, sest temast saab villa, nahka ja liha, kuid kasulikuks võivad osutuda isegi sisikond ja kondid. Kõike seda õpiti kasutama Viljandi kultuuriakadeemia lambaväärindamise kursustel, mille lõputöid esitletakse nädalavahetusel Viljandimaal Heimtalis.
“Kõik, mis ühest lambast tuleb, peab leidma kasutust. See on väga hästi seotud sellega, kuidas me oleme oma pärandis toimetanud. Et midagi ei visatud ära,” ütles Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava programmijuht Ave Matsin.
Esmalt õpiti lammast pügama, lõnga valmistama ja nahka parkima, lambalihast tehti erinevaid toite, rasvast küünlaid. Kuid käiku läks ka kõik muu.
“Kõikvõimalikest siseelunditest, sooltest, rupskitest, mille väärindamine tavaliselt ei kuulu kahjuks meie restoranikultuuri. Aga me püüdleme selle poole, et see võiks kuuluda,” lausus koolitusprogrammi juht Katrin Tambet.
Kursuse lõpetas 12 inimest, kes esitlesid laupäeval oma lõputööd. Hiiumaa lambakasvataja Meelis Potari pakkus lihaleiba ja vinnutatud lambaliha.
“Tagakints on meil nimetusega viiul, Hiiu viiul. Tuleb panna soola, umbsoolas teatud aja on ära, kolm-neli päeva miinimum. Ja siis tuleb ta kuivama panna, õhuliikuvas kohas, kus on kõige parem. Ja söömiseks läheb niimoodi, et kuidas iga peremees soovib, kas sööb esimese päeva pärast või sööb nädal aja pärast, vastavalt kuivuse astmele,” rääkis Potari.
Saaremaa lambakasvataja Laura Naagel sai koolituselt tõuke hakata valmistama lambavillast madratsikatteid.
“Villased madratsikatted on väga head selle poolest, et need reguleerivad temperatuuri, hoiavad sooja. Aga samas ka jahutavad, kui on liiga palav, kuna vill on selliste omadustega,” ütles Naagel.
