Programmi eesmärk oli aidata sõjas laastatud Euroopa riike taastuda ja ennetada seal kommunismi pealetungi. Neli aastat kestnud programmi käigus anti majandust ja tehnilist abi 13 miljardi USA
More dollari väärtuses.
Programmiga liitusid Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa LV, Suurbritannia, Šveits, Taani ja Türgi. Abi pakuti ka Nõukogude Liidule ja teistele Ida-Euroopa maadele, kuid Moskva keeldus, keelates osalemise ka Tšehhoslovakkial ja Poolal, kes olid selleks soovi avaldanud. Keeldus ka Soome, kes eelistas Nõukogude Liiduga häid suhteid hoida.
Osalevate riikide tööstustoodang suurenes nelja aastaga 35 protsendi võrra ning põllumajandustoodang ületas isegi sõjaeelse taseme. Lisaks tõi programm kaasa poliitilise stabiliseerumise ja arendas kaasa integratsioonile. USA’le tõi see omakorda kaasa kasu, kuna lõi riigi toodetele jõuka ja stabiilse turu.
5. juuni sündmused Eestis:
1856 – pühitseti Naissaare kirik.
1857 – ilmus ajalehe Perno Postimees ehk Näddalaleht esimene number.
1916 – pärisorjusest vabastamise 100. aastapäeva tähistamine. Oli esmaspäev ja Tallinnas olid heisatud lipud, vabrikud ei töötanud, toimus suur tuletõrjeparaad.
1919 – algas Landeswehri sõda.
1920 – Alfred Neuland püstitas tõstmises kergekaalu kahe rebimises maailmarekordi 86,5 kg.
1921 – ametisse õnnistati Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku esimene piiskop Jakob Kukk.
1935 – Riigivanem Konstantin Päts
More tegi Poolas ravil viibides visiidi Poola presidendile Ignacy Mościckile.
1937 – Allveelaevastiku Sihtkapitali juhatuse 1. abiesimees Nikolai Reek andis Riigivanem Konstantin Pätsile üle sihtkapitali poolt kogutud 40 000 krooni.
1940 – Türil algas köstrite-organistide konverents.
1975 – Suri maletaja Paul Keres
More.
1990 – Valitsuse välja antud korralduse kohaselt võis Eestis avada kommertskauplusi, müüa tohtis eriti moodsaid ja luksuskaupu, väikepartiidena hangitud importkaupu või delikatesse ning alkohoolseid jooke, samas ei tohtinud kommertskauplused müüa tarbekaupu.
1995 – Päevalehe, Rahva Hääle ja Hommikulehe baasil alustas ilmumist uus väljaanne Eesti Päevaleht (29.09.95 ühines Eesti Päevalehega ajaleht Eesti Sõnumid; Eesti Päevalehe viimane paberile trükitud väljaanne ilmus 27.03.24).
2001 – Tõnis Palts valiti Tallinna linnapeaks (lahkus sellelt kohalt 13.12.01; teist korda oli ta Tallinna linnapea 14.10.04-15.11.05).
2007 – Jõustus tubakaseadus, mille kohaselt tohtis meelelahutus- ja toitlustuskohtades, sealhulgas baarides, suitsetada vaid selleks eraldatud spetsiaalses ruumis.
2010 – Põhja-Eesti Regionaalhaiglas paigaldati esimest korda Eestis patsiendile tehissüda.
2013 – Kristiina Ojuland heideti Reformierakonnast välja.
Ja maailmas:
70 – Titus oma leegionite eesotsas murdis Jeruusalemma piiramisel linna keskmise müüri.
1257 – Kraków sai linnaõigused.
1662 – Louis XIV võttis oma tunnuseks päikese ja sai tuntuks kui Päikesekuningas.
1783 – Prantsusmaal toimus Montgolfier´ide õhupalli esimene lend loomadega.
1806 – Holland kuulutati kuningriigiks.
1817 – Ameerikas vette lasti esimene Suure järvistu aurik Frontenac.
1827 – Türgi väed sisenesid Ateenasse.
1832 – Pariisis algas üliõpilaste ülestõus.
1848 – Horvaatia kuulutas välja rahvusliku autonoomia.
1849 – Taanis kehtestati konstitutsiooniline monarhia.
1900 – Briti väed vallutasid Pretoria linna Lõuna-Aafrikas.
1915 – Taanis anti naistele valimisõigus.
1917 – USAs alustas mobilisatsiooni Esimesse maailmasõtta.
1945 – Saksamaa jagati neljaks okupatsioonitsooniks.
1963 – Briti sõjaminister John Profumo loobus ametist, võttes omaks suhted Christine Keeleriga, kes oli seotud nõukogude luurega.
1967 – algas 6 päeva sõda Iisraeli ja Araabia riikide vahel.
1968 – Sirhan Bishara mõrvas Los Angeleses Robert Kennedy.
1987 – Hiinas vabastati 110 000 vangi, kes olid vangistatud 1957. aasta kampaania ja kultuurirevolutsiooni ajal.
1972 – Stockholmis algas esimene ÜRO ülemaailmne keskkonnakonverents.
1975 – Suessi kanal taasavati pärast 1967. aasta sõda rahvusvaheliseks laevaliikluseks.
1998 – ÜRO süüdistas Jugoslaavia relvajõude Kosovos oma rahva vastu toime pandud metsikustes, sajad albaanlased pagevad armee pealetungi eest.
1998 – Sissirühmitus Tamili Tiigrid teatas üle 100 Sri Lanka sõduri tapmisest lahingutes Kilinochchi ümbruses.
2003 – ÜRO relvainspektorite juht Hans Blix kinnitas Julgeolekunõukogus, et ta ei leidnud tõendeid Iraagi massihävitusrelvade programmidest, kuid ei välistanud tõendite olemasolu.
2004 – Suri pikka aega Alzheimeri tõvega võidelnud USA
More president aastatel 1981-89 Ronald Reagan. Ühendriikide 40. president oli surres 93 aastane.
2017 – Montenegrost sai 29. täieõiguslik NATO liige.
5. juuni
| << Juuni >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 |
| 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 |
| 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 |
| 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 |
| 29 | 30 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 |
| 2026 | ||||||
5. juuni on Gregoriuse kalendri 156. (liigaastal 157.) päev. Juliuse kalendri järgi 23. mai (1901–2099).
Sündmused
- 1856 – pühitseti Naissaare kirik.[küsitav]
- 1916 – pärisorjusest vabastamise 100. aastapäeva tähistamine.[1] Oli esmaspäev ja Tallinnas olid heisatud lipud, vabrikud ei töötanud, toimus suur tuletõrjeparaad.[1]
- 1919 – algas Landeswehri sõda.
- 1920 – Alfred Neuland püstitas tõstmises kergekaalu kahe rebimises maailmarekordi tulemusega 86,5 kg.
- 1921 – ametisse õnnistati Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku esimene piiskop Jakob Kukk.
- 1934 – riigivanem Konstantin Päts võttis vastu Belgia suursaadiku Albert de Savoye ja andis talle Kotkaristi I klassi teenetemärgi.
- 1935 – riigivanem Konstantin Päts tegi Poolas ravil viibides visiidi Poola presidendile Ignacy Mościckile.
- 1937 – Allveelaevastiku Sihtkapitali juhatuse 1. abiesimees Nikolai Reek andis riigivanem Konstantin Pätsile üle sihtkapitali poolt kogutud 40 000 krooni.
- 1940 – Türil algas köstrite-organistide konverents.
- 1985 – pärast seitsmeaastast pausi taastus Vabariigi Valitsuse eksiilis tegevus, peaminister vabariigi presidendi ülesandeis Tõnis Kint nimetas eriõigusel Vabariigi Valitsuse liikmeiks Johan Ungersoni, Mihkel Mathieseni ja Ivar Paljaku.
- 2013 – Kristiina Ojuland heideti Reformierakonnast välja.[2]
Maailmas
- 70 – Titus oma leegionite eesotsas murdis Jeruusalemma piiramisel linna keskmise müüri.
- 1257 – Kraków sai linnaõigused.
- 1662 – Päikesekuningas Louis XIV võttis enda tunnuseks Päikese.
- 1783 – Prantsusmaal toimus Montgolfieride õhupalli esimene lend loomadega.
- 1806 – Napoleon Bonaparte nimetas oma venna Louis Bonaparte'i Hollandi kuningriigi regendiks.
- 1817 – vette lasti esimene Suure järvistu aurik Frontenac.
- 1827 – Kreeka iseseisvussõda: Türgi väed sisenesid Ateenasse.
- 1832 – Pariisis algas üliõpilaste ülestõus.
- 1848 – Horvaatia kuulutas välja rahvusliku autonoomia.
- 1849 – Taanis kehtestus konstitutsiooniline monarhia.
- 1883 – Pariisi Idavaksalist väljus esimene Idaekspressi rong sihiga Varnasse Musta mere ääres, kus reisijad võisid Konstantinoopolisse suunduvale laevale ümber istuda.
- 1888 – La Plata maavärin.
- 1900 – Teine buuri sõda: Briti väed vallutasid Pretoria.
- 1915 – naistele anti Taanis valimisõigus.
- 1917 – USA alustas mobilisatsiooni Esimesse maailmasõtta.
- 1942 – Teine maailmasõda: USA kuulutas sõja Bulgaariale, Ungarile ja Rumeeniale.
- 1945 – Saksamaa jagati neljaks okupatsioonitsooniks.
- 1945 – USA riigisekretär George C. Marshall esitas Harvardi ülikoolis Euroopa taastamise ja arendasmise kava idee (Marshalli plaan).
- 1963 – Briti sõjaminister John Profumo loobus ametist, võttes omaks suhted Christine Keeleriga, kes oli seotud nõukogude luurega.
- 1967 – algas Kuuepäevane sõda Iisraeli ja Araabia riikide vahel.
- 1968 – Sirhan Bishara mõrvas Los Angeleses Robert Kennedy.
- 1987 – Hiinas vabastati 110 000 vangi (vangistati 1957. aasta kampaania ja kultuurirevolutsiooni ajal).
- 1972 – Stockholmis algas esimene ÜRO ülemaailmne keskkonnakonverents.
- 1981 – USA Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskuse väljaandes ilmusid esimesed haigusjuhu kirjeldused haiguse kohta, mis hiljem sai tuntuks AIDSina.
- 2003 – Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu otsustas luua Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA).
Sündinud
Pikemalt artiklis sündinud 5. juunil
- 1757 – Pierre Jean Georges Cabanis, prantsuse filosoof
- 1819 – John Couch Adams, inglise astronoom
- 1898 – Federico García Lorca, hispaania
More kirjanik - 1931 – Helgi Vihma, eesti keeleteadlane
- 1938 – Tõnu Lauk, eesti metallikunstnik
- 1938 – Mait Summatavet, eesti kujunduskunstnik
- 1939 – Margaret Drabble, inglise kirjanik
- 1941 – Barbara Brylska, Poola filminäitleja
- 1946 – Stefania Sandrelli, Itaalia filminäitleja
- 1958 – Katrin Nielsen, eesti näitleja
- 1962 – Tõnis Lukas, Eesti haridus- ja teadusminister
- 1965 – Hendrik Toompere, eesti lavastaja ja näitleja
Surnud
Pikemalt artiklis Surnud 5. juunil
- 1930 – Eric Lemming, rootsi odaviskaja
- 1922 – Gustav Boesberg, eesti raskejõustiklane
- 1975 – Paul Keres, eesti maletaja
- 2004 – Ronald Reagan, USA president
- 2012 – Ray Bradbury, USA
More ulmekirjanik - 2021 – Helle Karis, eesti filmilavastaja
- 2023 – Astrud Gilberto, Brasiilia laulja ja laulukirjutaja
Pühad
Nimepäev
Ilmarekordid
- ...
Viited
- 1 2 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 181
- ↑ http://uudised.err.ee/index.php?06280728