President Kaljulaidi Fondi projektijuhid Grete Maria Avent ja Johanna Allandi on viimase viie kuu jooksul kohtunud enam kui tuhande Eesti koolinoorega. 18 koolis läbi viidud töötubades on kõne all olnud teemad nagu misogüünia, manosfäär, soostereotüübid ning sotsiaalmeedia mõju noorte maailmapildile.

Kogemus näitab nende sõnul, et noored tahavad neil teemadel rääkida. Küsimusi tekitavad nii Andrew Tate’i-taolised mõjuisikud, TikToki algoritmid kui ka segadus selle ümber, milline peaks tänapäeval olema „õige mees“ või „õige naine“.

Värskes podcast’i episoodis räägivad projektijuhid lähemalt, miks selline sisu noori kõnetab, milliseid muutusi on nad Eesti koolides märganud ning kuidas kujundavad algoritmid noorte maailmapilti.

Andrew Tate’i videoid vaadates kuuleb sõnumeid, et „õige“ mees peab olema pere ülalpidaja, enesekindel ega tohi välja näidata nõrkust või tundeid. Keda me selliste sõnumitega lõpuks välja kasvatame ning kui palju mõjutab see noorte suhtumist naistesse ja teistesse inimestesse üldisemalt?

Johanna: See, mida me oma töötubades oleme kohanud, on näidanud, et paljudel noortel on tegelikult väga tugevad hirmud. Nad näevad seda kõike sotsiaalmeedias. Ja kui küsida, kuidas näiteks nad (noormehed) naistega käituvad, siis tegelikult ega nad võib-olla praegu, 15aastaselt, ei hakka kohe mingisuguseid kohutavaid tegusid tegema, loodetavasti. See aju, mis 15aastasel on, võtab kogu info vastu. See on nagu švamm, mis imab endasse kõike.

Ja võib-olla kahe aasta pärast see noor enam ei mõtle, et naised ei peaks poliitikas olema, aga mingisugune alateadlik seksistlik käitumine või hoiak jääb sinna siiski alles ka pikemas perspektiivis.

Grete Maria: Absoluutselt, jah.