Vikerraadio saatesarjas “Harri Tiido taustajutud” on seekord vaatluse all Aleksander Vladimirovi “Sõja üldteooria alused”. Sõjategevuses loeb Vladimirov tähtsaks inimrände voogude tekitamise ehk massilise, juhitava, kuid samas kontrollimatu migratsiooni esile kutsumise, märgib Tiido.

Loo ajend on mitmetahuline. Üks hea endine kolleeg saatis viite Soome ajalehes Ilta-Sanomat ilmunud kirjutisele Vene sõjalisest mõttest. Tegemist oli juba aastate eest ilmunud erukindral Aleksander Vladimirovi tööga “Sõja üldteooria alused”. Et selles olla olnud mitmed hilisemad sündmused ette ära märkimist leidnud, kuid läänes ei olevat sellele tähelepanu pööratud. Asi hakkas huvitama ja lappasin pisut netilehekülgi.

Vladimirovi taies ilmus algselt 2013. ja täiendatuna 2018. aastal. Tegemist on tõelise mammutteosega, lehekülgi üle 2800, väljaanne kas kahe- või kolmeköiteline, sõltuvalt ilmumise aastast ja kaal kolme kilo ringis. Pole siis ime, et keegi ei kippunud seda läbi lugema ja analüüsima.

Kuna mul on halb harjumus raamatuid füüsiliselt lugeda, mitte ülevaadetega piirduda, siis vaatasin ka saadavust. Õnneks oli see mitmes kohas otsas ja paar tükki olid saadaval vaid Venemaal ja rublade eest. “Õnneks” selle pärast, et muidu oleks mul pikemaks ajaks ilmselt lugemisaeg täis olnud.

Kuid leidsin tsitaadikogumiku raamatust ja aastal 2022 ilmunud Vladimirovi koostatud strateegilise kirjaoskuse lühikursuse Venemaa kõrgemale ja keskastme juhtkonnale. Need näisid katvat põhimõtteliselt kogu raamatu sisu. Lisaks sattus ette ka 2024 ilmunud Vladimirovi ettekanne Euraasia julgeolekusüsteemist.

Originaali lugemise võimatuks osutumine oli ilmselt vaimse tervise plaanis kasulik, sest isegi lühivariantides kipub see kohati raske olema. Venemaal on töö kõrgelt hinnatud ja aastal 2020 isegi teaduse valdkonnas aasta raamatuks kuulutatud.

Mõju on Vladimirovi taiesel kindlasti olemas, pealegi on töö soovitatud õppematerjaliks kõrgematele riigiametnikele, kõrgkoolidele ja sõjaväejuhtidele. Kohe tasub ära märkida, et sissejuhatuse põhjal hinnates on tegemist tegelasega, kes Vladimir Putinile sarnaselt igatseb taga nõukaliitu. Vladimirovi teesid, mida ilmselt Venemaa sõjalise ja riikliku mõtte raamis vähemalt teatud määral järgitakse, on siiski tutvustamist väärt. Ehk aitavad paremini idanaabrit mõista.

Vladimirovi kohaselt on inimkonna arengu ja tema ajaloo kujunemise peamine mehhanism vägivald, mida valmistatakse ette rahuajal ja kasutatakse sõjategevuses. Oma kõrgeimas vormis, tsivilisatsioonide sõjas, on see tähenduste võitlus, mille peamine siht on tuleviku vallutamine.

Ja sõda on igavene ning katkematu, tal on alati hübriidne olemus. Kõik organiseeritud vägivallaaktid, nagu lokaalsed relvakonfliktid, inimhulkade suunamine rändele, värvilised revolutsioonid, terroriaktid ja genotsiid, majanduslikud ja rahanduskriisid, infosõda ja küberründed, nagu ka võitlus tolerantsuse, vabade demokraatlike valimiste ja vähemuste õiguste eest, kõik need on sõja episoodid.

“Tees, et sõjas võidab see, kes vähem hindab oma verd ja elu, võib olla põhjenduseks Venemaa hoolimatusele sõdurite elude suhtes.”

Kui Venemaa jätkuvat hübriidsõda Euroopa vastu vaadata, siis on Moskva ilmselt teesi katkematust hübriidse olemusega sõjast kindlalt kasutusele võtnud. Vladimirovi kohaselt ei ole sõjas inetuid või keelatud võtteid, on vaid efektiivsed ja mitteefektiivsed meetmed. See saab siis olla põhjenduseks Vene vägede julmusele ja rahvusvaheliste sõjapidamise tavade ning reeglite eiramisele. Tees, et sõjas võidab see, kes vähem hindab oma verd ja elu, võib olla põhjenduseks Venemaa hoolimatusele sõdurite elude suhtes, kõigile nendele massilistele liharünnakutele rindel.

Vladmirovi põhimõtteist leiab ka Venemaa üldise suhtumise ühiskonda. Nimelt kirjutab ta, et riik ei eksisteeri selleks, et maist elu paradiisiks muuta, vaid selleks, et takistada selle muutumist põrguks. Seejuures tuleb riik rajada rahvuslikele ajaloolistele väärtustele ja riigi, ühiskonna ning üksikisiku kohustustele, mitte aga nende õigustele. Lähtuda vaja põhimõttest, et võim on tähtsam kui omand, teenimine on tähtsam kui omamine.

Inimesi tuleb pidevaks sõjaks ja riiklike prioriteetide eelistamiseks isiklike ees lapsest peale ette valmistada. Sest sõda on rahvuse olemasolu erilisus, vorm ja keskkond, samuti riigi majandamise viis. Sellest tulenevalt on vajalik ka määruste ja direktiivide abil valitsemine, tarbimise, kodanikuõiguste ja vabaduste piiramine, infosfääri ja sotsiaalmeedia täielik kontroll ja tsenseerimine ja muu selline, mis Venemaal praegu juba argine asi.

Seejuures tuleb lähtuda Venemaa eripärast. Venemaa olla eriline ehk elu tsivilisatsioon, mis erineb lääne konkurentsil ja ahnusel põhinevatest väärtustest ja vaadetest ehk surma tsivilisatsioonist. Vene ajalooline missioon on luua maailma uus geopoliitiline arhitektuur Venemaa kui kõigi rahvaste eeskuju juhtimisel.

Sõda lõpeb alati ühe poole võiduga ja kompromissid on sõjas võimatud, neid võib olla vaid konfliktides. Sõja võitja vormib sõjajärgse maailma kuvandi, kirjutab uue ajaloo ja vormistab oma võidu rahvusvahelises ning siseriiklikus seadusandluses vastavuses võitja õigustega. Ja võitja dikteerib võidetule oma tingimused ilmakorraldusest. Võitja saab oma kasutusse ka kõik võidetu ressursid, kuid sõja peamine saavutus on võidetud rahva mentaliteedi muutmine ja selle allutamine võitja tahtele.

Tähtis olla siiski mõista, et võit on alati ajutine, Vene rahvuslik strateegia peab aga opereerima igavikuga. Võit sõjas on Venemaale vajalik “jumalariigi” kui tuleviku kuvandi rajamiseks. Sõjategevuses loeb Vladimirov tähtsaks inimrände voogude tekitamise ehk massilise, juhitava, kuid samas kontrollimatu migratsiooni esile kutsumise. Ränne muudab tema sõnul põlistsivilisatsiooni olemust, selle identiteeti, hävitab kultuuri ja rahva eluviisi tema ajaloolisel asualal. Sellest siis ka Venemaa püüd toetada või korraldada pagulaste vooge Euroopasse.

Praegu on Venemaa seisundis, milles tuleb lähtuda lihtsast põhimõttest, et kui on šanss võita, on vaja sõdida. Kui šansse ei ole, on vaja võita. Kui tahad rahu, sõdi võiduni. Praegu olevat saabunud teljeajastu kui aeg•
•
More, mil Venemaa kui Elu tsivilisatsioon astub vahetult sõtta ülemaailmse kurjuse ehk läänega. Venemaa pidavat praegu sõda oma olemasolu eest ja see ajajärk saab kestma veel aastakümneid. Nii vist mõtleb ka Putini seltskond.

Allikas

Viited lugemishuvilistele

• Владимиров А. И. ОСНОВЫ ОБЩЕЙ ТЕОРИИ ВОЙНЫ. Монография, в 2-х частях – М.: 2012.
• Генерал Владимиров: Основы общей теории войны
• Sim_pobedishi_Vladimirov.pdf
• Доклад “Евразийская система безопасности: базовые подходы”. Генерал Александр Владимиров
• Скрижали. Избранные цитаты из монографии генерал-майора А.И.Владимирова “Основы общей теории войны”
• Venäjällä julkaistiin kaikessa hiljaisuudessa kirja, jonka visiot kylmäävät: “Kauhuksemme huomasimme, ettei lännessä ollut juurikaan luettu sitä” – Ilta-Sanomat