Jäämees Ötzi suri umbes 5300 aasta eest. Tema erakordselt hästi säilinud muumia leiti Itaalia Alpides Ötztali liustikust ning tegemist on ühe vanima ja paremini säilinud muumiaga maailmas.

Ötzi avastati 1991. aastal, kui kaks matkalist märkasid sulavast liustikujääst välja ulatuvat surnukeha. Esialgu peeti teda hiljuti hukkunud mägironijaks. Alles laboriuuringud näitasid, et tegemist oli jahimehega, kes suri umbes 3300 aastat eKr.

Aastate jooksul on teadlased saanud Ötzi kohta palju teada. Ta oli surres umbes 46-aastane, kandis eri loomade nahkadest valmistatud rõivaid ning tema viimane eine sisaldas mägikitse rasva, metslooma liha ja teravilja.

Varasemad uuringud on analüüsinud ka tema soolestiku mikrobioomi. Sealt leiti muistne tüvi bakterist Helicobacter pylori, mida seostatakse tänapäeval maohaavandite ja -vähiga. Seni käsitlesid teadlased neid mikroobe siiski üksnes bioloogiliste jäänustena, mitte võimalike elusorganismidena.

Uues uuringus võtsid teadlased proove kogu Ötzi kehalt, tema sees leidunud sulaveest ning kasutasid ka varasemate uuringute käigus kogutud mao- ja soolekoe andmeid. Lisaks analüüsisid teadlased pinnast, kust muumia algul leiti.

DNA ja RNA järjestamise põhjal jagunesid leitud mikroobid kahe suure rühma vahel. Ühed pärinesid tõenäoliselt Ötzi algsest mikrobioomist. Teised olid külmalembesed pärmseened, mida leiti nii nahalt kui ka muumia seest kogutud sulaveest. Geneetiliselt sarnanevad need mikroobidega, kes elavad näiteks Antarktikas.

Teadlaste tähelepanu köitis asjaolu, et osa mikroobiproovidest oli tugevalt lagunenud ja ilmselgelt väga vanad, samas kui teised näitasid märke hiljutisest aktiivsusest. Teadlased nägid siin ka järjepidevust, sest pärmseened saatsid Ötzit läbi aastatuhandete.

Huvitaval kombel võivad mõned mikroobid olla kasu saanud ka muumia säilitamiseks kasutatud meetoditest. Pärast avastamist töödeldi Ötzi keha fenooliga, mis pidurdab seente kasvu. Kolm neljast leitud pärmseene liigist suudavad aga fenooli ainevahetuses kasutada.

Teadlased ei saa kindlalt öelda, kas aktiivsed mikroobid on püsinud Ötzi kehal katkematu arenguliinina tuhandeid aastaid või olid need vahepeal justkui uinunud ning aktiveerusid pärast muumia sulatamist. Tulemused näitavad siiski, et Ötzi keha on võimaldanud neil mingil viisil ellu jääda.

Aastatel 2010 ja 2019 kogutud proovide võrdlus näitas, et ühe külmalembese pärmseene arvukus oli kümne aastaga kasvanud. See viitab, et vähemalt osa mikroobidest suudab ellu jääda ja aeglaselt paljuneda.

Teadlaste sõnul ei ole jäämehe muumia seega pelgalt staatiline museaal, vaid omamoodi elav ökosüsteem, kus eksisteerivad kõrvuti nii muistset päritolu mikroobid kui ka hilisemad saasteallikad.

Uuring avaldati teadusajakirjas Microbiome.