:format(webp)/nginx/o/2026/06/02/17685049t1h057a.jpg)
Kui Mette Frederiksen esimest korda Taani peaministriks sai, kuulutas üks konkurent ta küüniliseks võimunõudlejaks, ning kuigi see ei kõla komplimendina, tajub kolmandat ametiaega alustav sots poliitilisi tuuli vaieldamatult hästi.
Ennetähtaegsete valimiste väljakuulutamine tänavu kevadeks võis esmapilgul näida Frederikseni valearvestusena, sest tema Sotsiaaldemokraatlik Partei kaotas hoolimata võidust hulga parlamendikohti ja esimene katse valitsust moodustada jooksis luhta. Ometi seisis ta esmaspäeva hilisõhtul pärast kohtumist kuningas Frederik X-ga juubeldades Odense sadama kail kuningliku aluse Dannebrog kõrval ning kuulutas ajakirjanikele: «Olen teatanud, et pärast pikki läbirääkimisi on võimalik moodustada valitsus.»
Pärast seda, kui Taani ajaloo pikimatel – ligi 70 päeva kestnud – võimukõnelustel visati vahepeal pall korraks paremleeri kätte, suutis Frederiksen oma teisel katsel tuua uude vasaktsentristlikku koalitsiooni sotsidele partneriks Sotsialistliku Rahvapartei, Mõõdukad ja Radikaalsed Vasakpoolsed.
