Hea on aga see, et kui kormoranide koloonia mõnelt saarelt lõpuks lahkub, siis taastub sealne linnurikkus ajapikku ja jõuab ka endisele tasemele.

Niisuguse järelduse käivad ühe aegade mahukama selleteemalise uuringu põhjal välja Eesti teadlased.

Aare Verliin ja ta kolleegid Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudist analüüsisid linnuseireandmeid, mida on kogutud 261 saarelt enam kui kuue aastakümne jooksul, aastail 1960 kuni 2022.

Nad kirjutavad nüüd Londoni Kuningliku Seltsi toimetistes, et kui kormoranikoloonia asub mõnele saarele elama, siis väheneb teiste linnuliikide mitmekesisus järsult.

Kormoranid konkureerivad agressiivselt nii toidu kui ka pesapaikade pärast, nende sööbivalt happelised väljaheited hävitavad taimestikku.

Eriti selgelt on näha, kuidas kormoranide pärast on kannatanud näiteks sinikaelpart, tõmmuvaeras, jääkoskel, kalakajakas, randtiir ja linavästrik.

Teisalt paistab, et kühmnokk-luik ja rootsiitsitaja on osanud kormorani kohalolekust isegi kasu lõigata.

Teadlased oletavad, et kühmnokk-luigele võib meeldida pikema taimestiku allakäik pesitsuspaigas, rootsiitsitajale võib aga sobida roostikualade laienemine kormoranidelt pärinevate toitainete toel.

Teistele linnuliikidele on heaks uudiseks tähelepanek, et neil saartel, millelt kormoranikolooniad on lahkunud, on linnustiku mitmekesisus aeglaselt taastunud ja jõudnud ka kormoranide saabumise eelsele tasemele.

Et kormoranid on vaatluse all olnud saartest seni asustanud ühel aastal maksimaalselt 16 protsenti ehk 42 saart 261-st, siis on teistel linnuliikidel olnud piisavalt varuvõimalusi, kuhu pesitsema ja toituma minna.

Kui aga kormoranide arvukus peaks veelgi tõusma, siis võib teistel lindudel varuvõimaluste valik väheneda.

Kormorane pesitseb Eestis alates 1983. aastast. Praegu arvatakse nende asurkond küündivat vaat et peaaegu isegi 50 tuhande pesitsuspaarini.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.