Oluline Venemaa-Ukraina sõjas esmaspäeval, 1. juunil kell 22.17:
– Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks;
– Volgogradi naftatöötlemistehas peatas pärast droonirünnakut töö;
– Venemaa keelas lennukikütuse ekspordi;
– Zelenski hinnangul ei tooda USA
More piisavalt raketitõrjerakette;
– Venemaa õhurünnakus Odessa oblastile sai kahjustada tsiviiltaristu;
– Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1410 sõdurit.
AFP: Venemaa ründas Ukrainat mais 8150 drooniga
Ukraina õhujõudude andmetele tuginevast AFP analüüsist selgus esmaspäeval, et Venemaa ründas Ukrainat rekordarvu kaugmaadroonidega.
Samal ajal pöördus Kiiev liitlaste poole õhutõrjeabi saamiseks.
Ukraina õhujõudude avaldatud igapäevaste raportite kokkuvõtte kohaselt saatis Venemaa kuu jooksul teele 8150 kaugmaadrooni ja üle 200 raketi, ületades sellega kuu aega varem püstitatud rekordi.
Volgogradi naftatöötlemistehas peatas pärast droonirünnakut töö
Vene naftahiiule Lukoilile kuuluv Volgogradi naftatöötlemistehas peatas 29. mail naftatöötlemise pärast seda, kui Ukraina droonirünnak põhjustas rajatises tulekahju ja muid kahjustusi, teatasid uudistekanalid Reuters ja Ukrinform.
Reutersi andmetel seisati toornafta destilleerimisseade AVT-1, mis tagab 40 protsenti tehase tootmisvõimsusest. Samuti seisati teised seadmed ehk AVT-6 ja AVT-5.
2024. aastal töötles Volgogradi naftatöötlemistehas 13,5 miljonit tonni naftat ehk umbes viis protsenti Venemaa naftatöötlemistehaste kogumahust. Tehas tootis kuus miljonit tonni diislikütust, 1,9 miljonit tonni bensiini ja 700 000 tonni kütteõli.
Ukrinformi andmetel andsid Ukraina kaitsejõud 28. mail ja ööl vastu 29. maid löögi mitmele olulisele sihtmärgile nii Venemaal kui ka Zaporižžja, Harkivi, Donetski, Luhanski, Dnipropetrovski ja Sumõ oblastis. Tabatud sihtmärkide hulgas oli ka Volgogradi naftatöötlemistehas. Tehase territooriumil puhkes tulekahju.
Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks
Kiievi ja Moskva vaheliste rahuläbirääkimiste aken jääb avatuks kuni 2026. aasta talveni, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski pühapäeval avaldatud intervjuus.
Zelenski rääkis telekanalile CBS News antud usutluses, et Ukraina on saanud alates 2025. aasta detsembrist lahinguväljal initsiatiivi ja seega on Kiievil parem positsioon läbirääkimisteks Venemaaga. See võimaluste aken jääb aga avatuks järgmise talveni, mil Moskvalt võib oodata taas Ukraina kriitilise energiainfrastruktuuri ründamist.
President ütles, et ta teavitas sellest diplomaatilisest võimalusest ka USA More partnereid, kes on vahendanud läbirääkimisi Kremliga,
“(See) algas 2025. aasta detsembris, kui Venemaa hakkas lahinguväljal initsiatiivi kaotama,” ütles Zelenski. “Ja sellest vaatenurgast jagasin seda teavet meie Ameerika partneritega. Ütlesin neile jaanuaris, et minu arvates on meil läbirääkimisteks aken, sest iga kuu kaotavad nad üha rohkem inimesi … Seega on meil nüüd see periood enne talve. Arvan, et enne talve peame leidma viisi, diplomaatilise viisi, et istuda ja rääkida.”
Venemaa rindejoone edasiliikumine peatus 2025.–2026. aasta talvel, nagu see oli juhtunud ka varasematel aastatel kogu täiemahulise sõja vältel. Külmad olud raskendasid Vene jalaväegruppidel Ukraina positsioonidele imbumist ja Ukraina droonioperaatoritest möödahiilimist.
Zelenski intervjuud vahendanud väljaanne The Kyiv Independent meenutas, et 2026. aasta märtsi alguses väitis ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi, et eelmisel kuul vallutas Ukraina tagasi rohkem territooriumi, kui Venemaa sel perioodil okupeeris – see oli esimene selline edu pärast Ukraina ebaõnnestunud vastupealetungi 2023. aastal.
Samal ajal kui Ukraina väed alustasid lõunas uusi vasturünnakuid ja haarasid initsiatiivi rindejoonel, eskaleeris Venemaa dramaatiliselt Ukraina linnade õhurünnakuid, võttes keset talve sihikule kütte- ja elektrivarustuse taristu .
“(Nad) alustasid massiivseid raketirünnakuid ja peamine põhjus, miks nad seda tegid, on see, et nad hakkasid lahinguväljal kaotama,” ütles Zelenski CBS Newsile.
Zelenski märkis ka, et Venemaa kaotab praegu Ukrainas võideldes kuni 35 000 sõdurit kuus. “Nad on teel suure inimjõu kriisi poole. Ma arvan, et kõik see tõukab neid dialoogile,” ütles ta.
Selleks, et Ukraina saaks läbirääkimiste jätkamise võimalust ära kasutada, peab Venemaa režiimi juht Vladimir Putin silmitsi seisma täiendava survega, ütles Zelenski.
Ukraina president tõdes samas, et USA More läbirääkijad keskenduvad praegu Iraani sõjale ega sea praegu Ukrainat prioriteediks.
“Ameerika Ühendriigid More on oma tähelepanu Lähis-Idale nihutanud ning seetõttu arvan, et Lähis-Ida on prioriteet. Seepärast on meie diplomaatilistes läbirääkimistes paus,” ütles ta.
Sellegipoolest rõhutas Zelenski rahuläbirääkimiste taasalustamise olulisust, tuues eriti esile sõja jätkuvat mõju Ukraina lastele. Venemaa on röövinud Ukrainast üle 20 000 lapse, mis on sõjakuritegu, mille eest Rahvusvaheline Kriminaalkohus (RHK) andis Putini suhtes välja vahistamismääruse.
Zelenski sõnul on kiireloomuline vajadus, et Ukraina ja tema partnerid teeksid koostööd rohkemate laste kojutoomise nimel, ning väitis, et Venemaa pakkus Ukrainale võimalust vahetada röövitud Ukraina lapsi sõjavangide vastu.
“(Nad) pakkusid meile välja laste vahetamise sõdurite vastu,” ütles ta. “Kas te suudate ette kujutada? Kuidas me saame oma lapsi vahetada? … Jah, on oluline saada tagasi meie sõdalased, sõjavangid, aga me ei saa neid laste vastu vahetada,” rääkis ta.
Zelenski ütles ka, et Venemaa koolitab äraviidud lapsi Ukrainat vihkama ja mõnel juhul saadab Ukrainast röövitud poisse ka võitlema oma kaasmaalaste vastu. Ta ütles, et valitsusel on tõendeid selle kohta, et Venemaa surub neid noorukeid lahinguväljale.
The Kyiv Independnet märkis, et Ukraina presidendi märkused tulevad ajal, mil riik valmistub järjekordseks ulatuslikuks Venemaa ballistiliste rakettide rünnakuks. Zelenski on pöördunud otse USA More presidendi Donald Trumpi poole täiendava toetuse saamiseks, sealhulgas õhutõrjerakettide, Venemaa-vastaste sanktsioonide ja diplomaatia uuendamise osas.
USA More kaitseminister Pete Hegseth ütles 30. mail ajakirjanikele, et Ameerika Ühendriigid More leiavad viisi, kuidas aidata Ukrainal ennast kaitsta, kuigi ta ei esitanud üksikasju.
Ukraina ja Venemaa vaheliste läbirääkimiste viimane voor toimus 2026. aasta veebruaris Genfis. USA More välisminister Marco Rubio tunnistas 12. mail, et USA More vahendatud kõnelused on sisuliselt takerdunud.
Zelenski ütles CBS Newsile, et Ukraina loodab Trumpi peamisi läbirääkijaid, erisaadikuid Steve Witkoffi ja Jared Kushnerit järgmise kahe nädala jooksul Kiievis võõrustada.
Venemaa keelas lennukikütuse ekspordi
Venemaa valitsus keelas lennukikütuse ekspordi 1. juunist kuni 30. novembrini.
“Otsuse eesmärk on tagada stabiilsus siseturul,” seisis valitsuse esmaspäeval tehtud avalduses.
Ekspordipiirangute teade tuli ajal, kui Ukraina rünnakud Venemaa rafineerimistehastele ja muule energiainfrastruktuurile jätkuvad ning riik on piiranud juba mõne teise naftasaaduse eksporti.
Keeld kehtib lennukikütusele, sealhulgas börsidelt ostetud kütusele. Eranditeks on lennukikütuse partiid, mis olid juba enne piirangu jõustumist tollivormistusse pandud, valitsustevaheliste lepingute alusel tarnitud kütusele ja lennukite marsruudil kasutatavates protsessipaakides olev kütus.
Venemaa ekspordib lennukikütust peamiselt raudtee kaudu Kesk-Aasiasse, sealhulgas Kasahstani, Kõrgõzstani, Tadžikistani ja Usbekistani.
Venemaa on juba piiranud bensiinieksporti, kuid diislikütuse suhtes pole ta veel meetmeid võtnud, kuigi uudisteagentuur Interfax teatas eelmisel nädalal, et meetmeid kaalutakse.
Meediateadete kohaselt andis energeetikaminister Aleksandr Novak 27. märtsil ministeeriumile korralduse koostada seaduseelnõu bensiiniekspordi täielikuks keelustamiseks alates 1. aprillist. Deutsche Welle andmetel on keeld rakendatud ja see kehtib kuni 31. juulini.
Bloomberg teatas varem, et Venemaa võib Ukraina droonirünnakute tõttu piirata diislikütuse ja reaktiivkütuse eksporti.
Diislikütuse tootmine langes Venemaal mais umbes 10 protsenti, lisandudes aprillikuu kümneprotsendilisele langusele, kuna Ukraina droonirünnakud rafineerimistehastele sundisid neid tootmist vähendama või peatama, näitasid Reutersi reedesed andmed.
Zelenski hinnangul ei tooda USA More piisavalt raketitõrjerakette
Ameerika Ühendriigid More ei tooda piisavalt ballistiliste rakettide vastaseid õhuõrjerakette, mis võib viia kriisini erinevates maailma paikades, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski pühapäeval.
“Venemaa suurendab ballistiliste rakettide tootmist. Saatsin kirja Valgele Majale ja USA More kongressile. Loodan, et nad mõistavad ja reageerivad,” ütles Ukraina liider.
Zelenski sõnul toodetakse praegu Ühendriikides iga kuu umbes 60–65 ballistiliste rakettide vastast raketti. Ukraina riigipea hinnangul pole see piisav.
“See pole saladus ja Venemaa teab seda. Me peame tootmist laiendama. Palusin eelmiselt USA More administratsioonilt ja palun ka praeguselt administratsioonilt, et Ukrainale antaks litsentsid [ballistilisi rakette tõrjuda suutva õhutõrjesüsteemi] Patriot rakettide tootmiseks,” rääkis Ukraina president.
“See aitaks meid. See aitaks Lähis-Ida ja mistahes muud riiki, mida Ühendriigid otsustavad aidata. Kuni me ei tooda Euroopa ballistiliste rakettide vastast süsteemi, siis vajame Ühendriikide toetust,” lõpetas Ukraina riigipea.
Venemaa õhurünnakus Odessa oblastile sai kahjustada tsiviiltaristu
Venemaa korraldatud õhurünnaku tagajärjel sai ööl vastu esmaspäeva Ukraina Odessa oblastis kahjustada tsiviiltaristu ja elumajad, teatas sõjaväelise administratsiooni juht Oleh Kiper.
“Pühapäeva hilisõhtul sai vaenlase droonide rünnaku tagajärjel Odessa oblastis kahjustada tsiviiltaristu. Kahjustada sai ühe eramaja territoorium ja samuti lähedal asuvad elumajad. Puhkenud tulekahju kustutati kiiresti,” seisis avalduses.
Rünnaku tagajärjel inimohvritest ei teatatud.
Uudistekanali Ukrinform andmetel hoidis Ukraina julgeolekuteenistus ühtlasi koostöös Ukraina kaitseministeeriumi luuredirektoraadiga ära Venemaa luure uued katsed korraldada Odessas terrorirünnak.
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1410 sõdurit
Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
– elavjõud umbes 1 365 470 (+1410)
– tankid 11 966 (+4)
– jalaväe lahingumasinad 24 659 (+2);
– suurtükisüsteemid 43 037 (+50);
– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1820 (+1);
– õhutõrjesüsteemid 1399 (+0);
– lennukid 436 (+0);
– kopterid 353 (+0);
– maapealsed droonisüsteemid 1528 (+9);
– operatiivtaktikalised droonid 322 179 (+1852);
– tiibraketid 4693 (+0);
– laevad/kaatrid 33 (+0);
– allveelaevad 2 (+0);
– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 101 621 (+384);
– eritehnika 4239 (+5);
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
