Seni on igapäevaselt kontrollitud vaid ebolahaigetega kokku puutunud inimeste tervist. Tervishoiutöötajad külastavad peresid ja uurivad, kas kellelgi esineb haiguse sümptomeid. Kuna haigusesse nakatumist pole võimalik praegu ennetada, peavad paljud lihtsalt ootama, kas nad haigestuvad. Uue ravimiga loodavad arstid katkestada viiruse levikuahela võimalikult vara, vahendab Science. 

Praeguse haiguspuhangu käigus on surnud juba üle 200 inimese ja võimalikke haigusjuhte on tuhande ringis. Teadlased nimetavad uut ennetusravi kokkupuutejärgseks profülaktikaks. Samalaadset võtet kasutatakse teiste nakkushaiguste, näiteks marutaudi ja HIV-i leviku piiramiseks. Ebola vastu pole seda tüüpi ravimeid varem kontrollitud uuringutes proovile pandud.

Uus ravim, obeldesiviir, töötati välja koroonapandeemia ajal. Tegu on suukaudse alternatiiviga varem kasutatud remdesiviirile. Organismis aktiivseks muutuv obeldesiviir jäljendab ATP-d, mis on rakkude universaalne energiavaluuta. Samuti on seda vaja viirusel enda paljundamiseks. Piirideta arstide esindaja Armand Sprecheri sõnul sarnaneb selle mõju paljundusmasinasse topitud papitükile, mille tagajärjel seade kinni kiilub.

Erinevalt remdesiviirist imendub obeldesiviir soolestikus juba enne aktiveerumist. Seetõttu on ravimit Aafrika keerulistes oludes märksa lihtsam kasutada. Kuna remdesiviir andis Zaire’i tüvega nakatunute ravis vastakaid tulemusi, keskenduvadki teadlased nüüd uuele suukaudsele ravimile.

Obeldesiviiri on seni saatnud edu loomkatsetes. Näiteks nakatasid teadlased ahve Zaire’i ja Sudaani tüve või nende sugulase, maailma kõige tapvama Marburgi viirusega. Ahvidest, kes said ravimit ööpäeva jooksul, jäi ellu suisa 80–100 protsenti. Ilma ravita surevad nakatunud loomad reeglina kiiresti. Ebola bundibugyo tüve vastu pole obeldesiviiri samas veel testitud.

Idee uueks uuringuks tekkis nakkushaiguste spetsialistil Marie Jaspardil juba mõne aasta eest. Tema poole pöördus kolleeg, kes pidi aitama kodus ebolahaiget abikaasat põetanud naist. Kuna Ebola vaktsiini pakutava kaitse tekkimine võtab mitu päeva ja mehe tervis ei võimaldanud oodata, tärkaski Jasperdis huvi asja uurida. 

Piiratud ravivõimaluste korvamiseks algatas Jaspard koos kohalike viroloogidega hädaprogrammi. Teadlased pakkusid sümptomaatiliste haigetega kokkupuutunutele katsejärgus antikeharavimeid. Järgmise poole aasta jooksul ei haigestunud ebolasse ükski ravimit saanud 23 inimesest. Samas polnud katse läbiviinud teadlastel võrdlusandmeid selle kohta, kui paljud neist oleks ilma ravita nakatunud.

Praeguse ennetusuuringu käigus tuleb lahendada mitu eetilist ja korralduslikku küsimust. Algse plaani järgi oleksid kõik osalejad saanud Zaire’i vaktsiini ja osad neist lisaks ka uut ravimit. Maailma Terviseorganisatsioon ei soovita sellist lahendust bundibugyo puhangu puhul siiski kasutada, kuna teise viirusetüve vastu loodud vaktsiini tõhususe kohta napib andmeid.

Seetõttu peavad kohalikud tervishoiuasutused otsustama, kas nad nõustuvad uuringukavaga, kus üks kontrollrühm saab ainult toimeaineta platseebotablette. Kuna enamik nakatunute lähikontaktsetest ei haigestu, peaksid paljud ravimit saanud inimesed välja kannatama vaid selle võimalikud kõrvaltoimed. 

Lahendada tuleb ka ravimite manustamise praktiline külg. Uuringus osalejad peavad võtma ravimit kaks korda päevas kümne päeva jooksul. Kui samas majapidamises elavad pereliikmed satuvad eri uuringurühmadesse, võivad nad tablette omavahel jagada või segi ajada. 

Uuringusse kavatsetakse kaasata ainult kõige kõrgemasse riskirühma kuuluvad lähikontaktsed. Nende hulgas on näiteks inimesed, kes puutusid kokku veritsevate või oksendavate haigetega või ebolaohvrite surnukehadega. Lisaks kuuluvad riskirühma tervishoiutöötajad, kes end patsienti ravides kogemata nõelaga vigastasid.

Florida ülikooli biostatistiku Ira Longini sõnul puutub ühe Ebola haigega kokku keskmiselt 20 inimest. Tema arvutuste järgi võib piisata tugeva kaitsetoimega ravimi tõhususe tõestamiseks sellest, kui teadlased jälgivad kummaski uuringurühmas paarikümmet lähikontaktsete ringi.

Asjatundjad ei pidanud Ebola profülaktilist ravi pikalt vajalikuks, lootes, et kõik vajalikud vaktsiinid töötatakse välja kiiresti. Haiguspuhang aga näitab, et kriisipiirkondades on lisaks vaktsiinidele vaja ka muid ravimeid. 

Suukaudsed ravimid võivad tulevikus epideemiate ohjamist märgatavalt lihtsustada. Tõhus ravim vähendaks oluliselt lähikontaktsete jälgimisest meditsiinisüsteemile tekkivat koormust. Samuti loodavad arstid, et tablettide kättesaadavus julgustaks riskirühma kuuluvaid inimesi ise varem abi otsima. Sprecheri sõnul oleks uus lahendus, eeldusel, et seda saadab edu, ebola ravis tõeline läbimurre.