Juutide tapalaagritesse saatmise eest vastutanud Eichmann oli sõja lõpus põgenenud Argentiinasse, kus Iisraeli eriteenistused ta 1960. aastal vahistasid. Protsessi käigus juhtis nii Eichmann, tema kaitsjad kui ka mitmed rahvusvahelised organisatsioonid tähelepanu sellise vahistamise seadusevastasusele, kuid istungid jätkusid.

Kuigi Eichmanni kaitsja ei üritanudki ümber lükata Eichmanni rolli miljonite inimeste tapmises, kujunes kaitse peamiseks väiteks, et SS-lane täitis vaid käsku ega saanud mõjutada kuritegelike juhtide mõrtsukalikke plaane. Süüdistajad käidi aga välja mitmeid dokumente, milles paljastus Eichmanni antisemiitlik suhtumine ja häbenematu uhkus tapatööde üle.

Lisaks laialdasele meediakajastusele on protsessist kirjutatud mitmeid raamatuid, millest kuulsaim on politoloog Hannah Arendt’i «Eichmann Jeruusalemmas,» milles autor kirjeldab Eichmanni kui ilmetut halli tegelast. Raamatus tuli esmakordselt käibele termin «kurjuse banaalsus».

31. mai sündmused Eestis:

1914 – Tallinnas toimusid suured kergejõustikuvõistlused, millest võttis osa ka 17 soomlast.

1914 – sündis karikaturist Edmund Valtman, 1962. aasta Pulitzeri preemia laureaat.

1936 – Viljandimaalt alustasid Elmar Kuuskler, Aleksander Schmidt ja Ferdinand Jephe süstaga teekonda Berliini olümpiamängudele. Nad jõudsid pärale 8. augustil, olles läbinud 2000 km.

1938 – Pärnu jõkke lasti 9000 Konstantin Pätsi nimelist lõhemaimu.

938 – Oslos toimus Eesti-Norra jalgpallimaavõistlus, mille Eesti kaotas 0:1.

1930 – sündis Uno Loop

1940 – ilmus Revalsche Zeitungi viimane number.

1950 – sündis Edgar Savisaar.

1978 – EELK peapiiskopiks valiti Edgar Hark.

1990 – Tartus asutati Lõuna-Eesti Läti Selts.

1993 – Tartu Maarjamõisa haiglas tehti Eesti esimene luuüdisiirdamise operatsioon.

1996 – Tallinna Väärtpaberibörs alustas taas tegevust. Esimese sümboolse tehingu tegi president Lennart Meri.

1996 – Kaitsepolitsei võttis kinni Eesti Rahvuslaste Keskliidu endise liidri Tiit Madissoni, kes väidetavalt valmistas Eestis ette riigipöörde läbiviimist ja sõjaväelise diktatuuri kehtestamist ning pakkus kaitseväe juhatajale Johannes Kerdile 6 miljonit krooni abi eest riigipöörde läbiviimisel.

2003 – Eestis oli võimalik vaadata päikesevarjutust.

Ja maailmas:

1223 – Kalka lahing, milles Tšingis-khaani väed võitsid Kiievit ja tema liitlasi.

1819 – sündis ameerika luuletaja Walt Whitman.

1902 – Vereenigingi kokkuleppega lõppes Teine buuri sõda.

1930 – sündis näitleja Clint Eastwood.

1916 – Toimus Esimese maailmasõja suurim merelahing, Jüütimaa lahing Saksamaa ja Briti laevastiku vahel.

1972 – sündis norra suusataja Frode Estil.

1996 – suri ameerika psühholoog, kirjanik, mõtleja ja psühhonaut Timothy Leary.