Kask selgitab, et coachiv juhtimine aitab sellest mustrist välja tulla. See ei tähenda, et juht kaob ära või jätab inimesed üksi. Selle asemel õpib ta oma meeskonda toetama nii, et inimesed hakkaksid rohkem ise mõtlema, vastutama ja lahendusi leidma. „Inimesi peaks õppima coachivalt läbi küsimuste toetama,“ selgitab Kask.

1. Märka, kas oled muutunud meeskonna päästjaks

Coachiva juhtimise esimene samm on aus enesevaatlus. Kas inimesed tulevad sinu juurde iga väikese küsimusega? Kas sa lahendad pidevalt olukordi, millele töötajad võiksid ise lahenduse leida? Kas tunned tööpäeva lõpus, et oled kõigi teiste probleemid ära lahendanud, aga enda kõige olulisema tööni pole jõudnudki?

Kask märgib, et paljud juhid ei ole ülekoormatud mitte ainult suure töömahu tõttu, vaid seepärast, et nad võtavad enda kanda liiga palju sellist vastutust, mis ei pea kuuluma ainult neile. Juht võib tunda, et ta aitab, kui annab kiiresti vastuse. Tegelikult võib ta nii õpetada meeskonda endast sõltuma. Coachiv juht võiks sellistel hetkedel peatuda ja küsida endalt, kas see ülesanne on päriselt tema lahendada või on see hoopis koht, kus ta saab aidata teisel inimesel ise järgmise sammu leida.

2. Delegeerimine õpetab meeskonnale iseseisvust

Juhid jõuavad Kase sõnul coachingusse sageli murega, et neil on ajajuhtimise probleem. Kalender on täis, ülesandeid on palju ja tekib tunne, et oleks vaja leida parem süsteem, mille abil tekkinud olukorda lahendada. Kask selgitab aga, et enamasti seisneb tegelik probleem hoopis selles, et juht pole endale selgeks teinud, millised tegevused loovad tema rollis päriselt kõige rohkem väärtust.

Soovitus juhile: vaata oma kalendrit ja märgi üles tegevused, mida saad teha ainult sina. Seejärel vaata üle kõik need ülesanded, mida võiks õppida tegema keegi teine. Vali igal nädalal üks väike ülesanne, mille saad kellelegi teisele üle anda. Ära hinda seda ainult selle põhjal, kui kiiresti sina selle ära teeksid, vaid mõtle ka sellele, mida teine inimene selle kaudu õpib.

3. Õpi küsima paremaid küsimusi