See on seotud nii öelda ajalise „allahindlusega“. Tihti tehakse sellega seotud katseid just rahaga ja nähakse kuidas objektiivselt kõrgema väärtusega valik võib ootamise pärast inimese enda jaoks justkui „kukkuda“. See on ka üks põhjustest, miks on kergem valida kiire mõnutunne, isegi kui teame, et see teine valik, mida mõne aja pärast saaksime, on tegelikult tulusam.

See mehhanism pole alati halb, see on ju mingil põhjusel nii arenenud. Iseenesest on ju kasulik eelistada seda, mida saad kindlasti ja kohe, aga kahjuks on meil ka selle pärast raske mõnikord kaugemate valikute suunas liikuda. Muidugi mängib pikemaajaliste eesmärkide puhul rolli ka pingutamine, motivatsioon ja muud loomad, aga usun said juba aru.

Võib tekkida näiteks vana hea „viis minta veel“ tsükkel. Viiest minutist saab 15, siis 50. Kuigi tead, et tegelt oleks alternatiiv palju kasulikum.

Kuigi harjumustega on lood ikkagi natuke keerulisemad kui üksikute valikutega, võid näiteks liigskrollimise vähendamiseks proovida seda omamoodi ümber pöörata: siin tuleb mängu „delayed gratification“ ehk edasilükatud tasu.

Asendame „viis minta veel“ pööratud variandiga „viie minuti pärast“. Praegu pane telefon ära ja tee viis minutit midagi kasulikumat, siis võid uuesti skrollida. Kui see hetk saabub ja tunned, et vähegi suudad, pane veel paar minta otsa. Tekita sellest omamoodi „anti-harjumus“.

Ahvatluste kütkes on hea astuda samm tagasi üksiku pusletüki juurest ja vaadata suurt pilti karbi peal. Lihtsalt igaks juhuks, et sa neid pusletükke lõpuks halbade harjumuste taha ära ei peidaks, kust neid on palju raskem kätte saada! Valikute tegemisel teadvustada, et ootamise koormusel võib olla Sinu otsustes roll.