Kuidas te tulite selle peale, et just 20 eurot igale üksikvanemale lisaks teeb nende elu paremaks?
Selle loogika on selles, et kui siiamaani üksikvanema toetus oli esimese ja teise lapse toetuse järgi makstud, siis see tõus viiakse nüüd samale tasemele, mis on näiteks lastetoetus alates kolmandast lapsest.
Ja see seletab seda konkreetset summat 20 euro võrra tõsta?
Just täpselt. Et lastetoetustes oleks ka selline omamoodi loogika või ühtlus sees. Kindlad sammud. Järgmine samm on juba see, mis makstakse nendele lastele, keda kasvatab üks vanem, aga kellel on mõlemad vanemad olemas, ehk elatisabi ja see on 200 eurot. Et oleks selline raam, kuhu need toetused ühtemoodi mahuvad ära.
Kas te tegite eelnevalt ka mingisuguseid arvutusi, mis näitaksid, kui palju see muudatus võiks laste vaesust reaalselt vähendada?
Eks seda näitab tegelikult aeg
•
•
More, mismoodi ja kuidas see mõjub. Ühelt poolt, kui sa mõnele haavatavale sihtgrupile tõstad toetust, see igapäevaselt neid kindlasti aitab. Teiselt poolt on aga ka kulud, mida nad peavad tegema, ja ega kulud ka paigal ei seisa. Seda, milline see toetuse mõju täpselt on, saab öelda hiljem, mitte kohe ette. Aga selge on see, et kui me üht haavatavamat sihtgruppi, kelleks üksikvanemad on, vaadates ka statistikat, toetame rohkem, ja peaksimegi toetama, sellepärast, et need vanemad on võtnud kahe inimese vastutuse endale, siis ma arvan, et see on alati samm õiges suunas ja aitab neid.
Aga mingeid konkreetseid analüüse ja arvutusi te eelnevalt ei teinud?
Praegu ei ole küll tehtud, vähemalt minu teada mitte. See on lihtsalt vaadatud selle pealt, milline grupp peredest on kõige suuremas suhtelises ja absoluutses vaesusriskis ning selle järgi on otsused tehtud.
Aga miks otsustasite tõsta toetust ikkagi universaalselt kõigile üksikvanematele, mitte suunata näiteks abi suuremas puuduses olevatele peredele?
Ma sellest küsimusest ei saanud aru, sest üksikvanemad on lastega peredest kõige suuremas vaesusriskis. Üle-eelmisel aastal oli näiteks absoluutses vaesuses ühe vanemaga kasvavaid peresid 11,1 protsenti ja suhtelises vaesuses 37,9 protsenti. Ja need numbrid, kui nüüd võtta ka eelmised aastad, on just ühe vanemaga peredes kõige kõrgemad. See on ka põhjus, miks me valisime üksikvanemaid toetada.
Aga ka üksikvanemate seas on neid, kes on oma eluga paremal järjel ja neid, kes hakkama kuigi hästi ei saa.
Nõus. Nii nagu on ka kahe vanemaga perede seas, aga Eestis ei ole vajaduspõhist lastetoetust. Sellisel juhul peaks tegelikult kogu selle süsteemi kõikide toetuste puhul laiemalt üle vaatama. Aga täna seda võimekust kahjuks ei ole. See ei tule ka uudiseks, sest sellest on räägitud väga palju. Meil kahjuks ka IT-lahendused seda võimalust üleöö ei paku, et kaardistada ära ja teha ülevaade selles segmendis erinevate perede kohta. Kuna üksikvanema toetust makstakse kõigile üksikvanematele, siis sellest ka muudatuse iseloom kõigile.
Kas reformierakondlikele põhimõtetele tegelikult selline vajaduspõhine toetuste jagamine ja sihitud toetuste jagamine ei oleks rohkem omane?
Reformierakonna põhimõte on see, et sihitult aidatakse neid, kes kõige rohkem abi vajavad. Üksikvanemad, nagu ma olen juba mitu korda öelnud, on lastega peredes kõige suuremas vaesusriskis ja majanduslikult kõige haavatavamad. Ehk see põhimõte, et me just seda sihtgruppi aitame, läheb meiega väga kokku. Veel kord, kuna Eestis makstakse perehüvitisi, mille alla ka lastetoetused kuuluvad, kõigile ühtemoodi ning meil ei ole vajaduspõhiseid lastetoetusi, siis sellest ka see samm jätkata nii, nagu me oleme riigina siiamaani teinud.
Ja kuna meil ei ole kahjuks ka tehnilist tuge, et üleöö välja võtta, kes ühest või teisest sihtgrupist rohkem või vähem abi vajab, siis ei ole võimalik selliselt teha. Ega see, et ühes või teises peremudelis on neid, kes saavad paremini hakkama, ja neid, kes saavad raskemalt hakkama – seda on igal pool. Aga selge on see, et laste kasvatamine on kohustus, mis võtab peredelt rohkem majanduslikku ressurssi, kuigi lastega kaasneb ka palju rõõme. Ma usun, et kõik on seda meelt, et lastega perede toetamine on õige samm.
Kui palju Eestis neid üksikvanema toetuse saajaid üldse praegu on?
Üksikvanema toetuse saajaid, neid vanemaid, kellele toetust eelmisel aastal maksti, oli 6745, ja lapsi kasvab nendes peredes kokku 8819.
Ja kui palju see meede kokku maksma läheb?
See lisatõus, mis 1. septembrist tuleb, läheb koos IT-arendustega kokku maksma 650 000 eurot (1. septembrist kuni aasta lõpuni – toim.).
2026. a riigieelarvesse on üksikvanema lapse toetuse kuluks prognoositud 8,1 miljonit eurot keskmiselt 8415 lapse eest, kuid arvestades sündide langust ja käesoleva aasta esimese kvartali kulu, 1,85 miljonit eurot, on prognoositav 2026. aasta tegelik kulu ligikaudu 7,5 miljonit eurot. Muudatusega kaasneb riigieelarvele lisakulu 2026. aastal summas ca 600 000 eurot. Eeldatav lisakulu 2027. ning 2028. aastal on 1,8 miljonit eurot aastas, alates 2029. aastast on 1,7 miljonit eurot aastas. Toetuse suuruse tõstmisega kaasneb ka sotsiaalkaitse infosüsteemi ühekordne arenduskulu summas 50 000 eurot. (Pillak täpsustas pärast intervjuu ilmumist toetusmeetme maksumust – toim.)
Kas tulevikus peaks veelgi seda üksikvanema toetust tõstma?
Eks seda saab vaadata koos eelarve tegemisega ja riigi võimalustega. Selge on see, et me peame ka proportsioone vaatama. Sama loogika, mis ma rääkisin erinevate peredele mõeldud toetuste puhul – et seal oleksid omad sammud sees. Ma arvan, et neid arutelusid, kui palju ja sihitult toetada gruppe, kellel on rasketel aegadel keerulisem toime tulla, tuleb kindlasti ka tulevikus.
