Praegu alluvad kõik Balti riikides ja Põhja-Poolas paiknevad NATO väed ühisele peakorterile, mis asub Poola linnas Szczecinis. Uue plaani järgi määratakse Eesti ja Läti kaitseks teine NATO korpus, Hollandi ja Saksa korpus. Selle peakorter asub Saksamaal Münsteris.

Kindralmajor reservis Neeme Väli ütles, et tegemist on senise juhtimisstruktuuri kohandamisega uuele olukorrale.

“Muutused algasid tegelikult juba mõnda aega tagasi mitmesugustel põhjustel. Näiteks USA More suhtumise ja poliitika muutumise tõttu. Tasub meenutada, et kaks taset kõrgemal ehk ühendväejuhatuste tasandil on juba osas väejuhatustest antud vastutus üle Euroopa riikide juhtidele. Nüüd on muutused jõudnud korpuse tasandile,” lausus Väli.

Tema sõnul on teretulnud, et siia tuuakse juurde võimekust sõjaliste operatsioonide juhtimiseks.

Poolal on Eesti ja Lätiga sarnane kogemus Venemaast, Hollandil pigem mitte. Väli hinnangul ei mõjuta see siiski hädaolukorra puhul meile vajalikke NATO otsuseid.

“Poola näeb tõepoolest julgeolekuolukorda meiega sarnasemalt, kui nähakse seda Saksamaal või Hollandis, aga need otsused, mis panevad väed liikuma, tehakse ikkagi poliitilisel tasandil ja konsensuslikult, nagu NATO-s tavaks,” märkis Väli.

Väli tõi välja, et Saksamaa värskes julgeolekustrateegias mõistetakse Vene ohtu tunduvalt adekvaatsemalt kui varem.

Kaitseväe endine juhataja kindral Martin Herem More leidis, et muudatus on pigem hea, sest praegu juhib Kirdekorpuse staap vägesid kolmes Balti riigis, aga kui Eesti ja Läti piires vahetatakse see välja Saksa-Hollandi korpuse staabi vastu, siis väiksem maa-ala on parem.

Herem lisas, et see toob tõenäoliselt kaasa ajutise juhtimisvõimekuse languse.

“Kirdekorpusega oleme kokku harjutanud. Me tunneme üksteise nii-öelda sõjakultuuri; teame, kui tugevad me oleme, millised on juurde tulevad jõud, kui hästi meie oskame seda kõike kasutada. Hollandi-Saksa korpus on siin käinud, õppustel vaatlejana osalenud, aga see ei ole kindlasti nii kogenud meiega kui praegune, Poolas asuv korpuse staap,” lausus Herem.

Ta lisas, et teise korpuse määramise jutud on kestnud ligi kolm aastat ja mida kiiremini see otsus tuleb, seda parem.

“Ma ei tea, miks ei ole seda tehtud. See on peamiselt poliitiline otsus ja ma julgen öelda, et mitte Eesti, vaid pigem Saksamaa, Hollandi ja NATO tasemel poliitiline otsus. Kui põhiline kokkulepe on olemas, aga see on veel vormistamata, siis see on väga ohtlik ajaraiskamine,” nentis Herem.

Muudatuse üksikasjad ja ajakava pole veel teada. Väli ütles, et ettevalmistused selleks juba käivad.

“Juba kevadel räägiti sellest, et kaitsevägi soovib saada Pärnu kandis endale maad juurde, et alustada vajaliku taristu ehitamist. Nii et selleks sammuks valmistutakse juba pikemat aega ja minu teada on ka meie kaitseväe arengukavas selleks vajalik raha ette nähtud,” lausus Väli.