
Saksa valitsust nõustavad majanduseksperdid prognoosivad Saksamaa niigi aeglase majanduskasvu pidurdumist veel pea poole võrra ning inflatsiooni kiirenemist sel aastal kolme protsendini.
Saksamaa Majandusekspertide Nõukogu korrigeeris kolmapäeval avaldatud prognoosis Saksamaa majanduskasvu väljavaateid drastiliselt allapoole ning samas tõstis inflatsiooni prognoosi.
Iraani sõja tagajärgede tõttu ootavad eksperdid nüüd käesoleval aastal sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvuks kõigest 0,5 protsenti. Novembris oli nõukogu prognoosinud selle aasta SKP kasvuks 0,9 protsenti.
2027. aastaks ennustavad nad 0,8-protsendilist kasvu.
Ekspertide nõukogu prognoosi vahendanud väljaanne Tagesschau lisas, et ka Saksamaa valitsus ja Euroopa Komisjon vähendasid hiljuti oma prognoose Saksamaa majanduse tuleviku kohta poole võrra.
Niigi nõrka majandusarengut takistavad nüüd veelgi nafta ja gaasi hinnatõus, märkis nõukogu.
Oodatakse inflatsiooni tõusu
“Iraani sõjast tingitud energiahindade tõus kiirendab inflatsiooni ja vähendab seega eramajapidamiste ostujõudu,” seisab nõukogu kolmapäeval Berliinis tutvustatud kevadprognoosis.
Inflatsioon Saksamaal peaks sel aastal tõusma 3,0 protsendini ja langema 2027. aastal ainult õige veidi, jäädes 2,8 protsendi juurde. 2025. aastal tõusid tarbijahinnad keskmiselt 2,2 protsenti.
“Kõrged energiakulud avaldavad ettevõtetele samuti survet, vähendades veelgi niigi langevat tööstustoodangut ja takistades erainvesteeringuid,” jätkasid eksperdid.
Kaitse- ja taristupaketi avaliku sektori kulutused peaksid aga majanduskasvu mõnevõrra toetama, lisati prognoosis.
Majandusväljavaateid kahjustavad tõusvad sotsiaalkindlustusmaksed
Kevadaruanne keskendub ka Saksamaa sotsiaalkindlustusmaksete muutusele ja nende mõjule Saksamaa majandusele. Majandusekspertide nõukogu väidab, et rahvastiku vananemine suurendab survet sotsiaalkindlustussüsteemidele.
“Sotsiaalkindlustuskulutused kasvavad kiiremini kui sissemaksetel põhinevad tulud; seetõttu eeldatakse, et sotsiaalkindlustusmaksete üldine määr tõuseb 2040. aastaks peaaegu 50 protsendini.”
See areng koormab aga üha enam kogu majandust. Kõrgemad sotsiaalkindlustusmaksed suurendavad ettevõtete tööjõukulusid ja vähendavad leibkondade netosissetulekut – ja seega ka nende tarbimist.
“Sotsiaalkindlustuskulude prognoositavat suurenemist tuleks aeglustada. Samal ajal on oluline stabiliseerida sotsiaalkindlustussüsteemi tulubaasi ja hüvitiste taset,” ütles nõukogu esimees Monika Schnitzer.
Ekspertide arvutuste kohaselt vähendab eeldatav sissemaksete suurenemine SKP-d 2035. aastaks 0,5–0,9 protsenti.
Simulatsioonid näitasid ka, et nooremad sünnikohordid peavad oma tööelu jooksul kulutama sotsiaalkindlustusmaksetele oluliselt suurema osa oma eluaegsest sissetulekust kui varasemad kohordid.
Nõukogu kutsus üles reformidele
Selliste probleemidega toimetulekuks kutsub majandusekspertide nõukogu üles vähendama kulutusi, eriti haiglaravi ja ravimite osas. Samal ajal usuvad nad, et tuleks tugevdada haiguste ennetamist ja reformide tervishoiusüsteemi.
Näiteks suurendaks kohustusliku tervisekindlustuse tulusid see, kui lasteta abielupaaridelt hakatakse nõudma tervishoius omaosaluse tasumist.
Samuti soovitavad nad reformida pikaajalise hoolduskindlustuse valdkonda.