Oluline Venemaa-Ukraina sõjas kolmapäeval, 27. mail kell 7.25:
– Venemaa korraldas Tšernihivile massilise rünnaku;
– Meedia: Krimmis kõlasid kolme sõjaväelennuvälja lähistel plahvatused;
– Ukraina droonivägede ülem hoiatas Valgevenet;
– Ukraina üksus teatas salajaste ründedroonide kasutamisest Venemaa logistika hävitamisel;
– Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1000 sõdurit.
Venemaa korraldas Tšernihivile massilise rünnaku
27. mai öösel korraldas Venemaa Ukraina linnale Tšernihivile massilise rünnaku, mille tagajärjel sai kahjustada üks ettevõte, teatas Tšernihivi linna sõjaväeadministratsiooni juht Dmõtro Brõžõnskõi.
“Linnas kärgatas umbes 15 plahvatust. Üks linna ettevõte sai kahjustada. Ohvritest teateid ei ole,” kirjutas Brõžõnskõi. Rohkem üksikasju ta ei avaldanud.
Enne rünnakut hoiatasid õhujõud mitu korda Tšernihivi ja kogu piirkonna suunas liikuvate droonide eest.
Meedia: Krimmis kõlasid kolme sõjaväelennuvälja lähistel plahvatused
Telegrami kanali Crimean Wind andmetel kostis Sevastopolis Fiolenti neeme piirkonnas plahvatusi ning Belbeki lennuvälja lähistel avas Vene õhutõrje tule. Samuti teatati trasseeriva laskemoonaga tulistamisest Katša lennuväljal ning võimsast plahvatusest Novofedorivkas asuva Saki lennuvälja läheduses.
Kanali jälgijad teatasid ka tulistamisest ja plahvatusest Sevastopoli kesklinnas. Linnas ametlikku õhuhäiret välja aga ei kuulutatud. Pealtnägijate sõnul lülitati Katša lennuväljal sisse helgiheitjad ning avati tuli eri suundadesse.
Venemaa võimud ei ole öise rünnaku tagajärgi esialgu ametlikult kinnitanud.
Ukraina droonivägede ülem hoiatas Valgevenet
Ukraina mehitamata süsteemide vägede ülem Robert “Madjar” Brovdi teatas teisipäeval, et Ukraina kaitsevägi on tuvastanud Valgevenes 500 võimalikku sihtmärki, kuna kasvab mure, et Valgevene võib hakata otsesemalt sekkuma Venemaa sõtta Ukraina vastu, vahendas Kyiv Independent.
Brovdi hoiatas Valgevene diktaatorit Aleksandr Lukašenkot sammude eest, mis võiksid Minski veelgi enam sõtta kaasata, öeldes, et Ukraina väed on Valgevenes juba sihtmärgid kindlaks teinud, manitsedes ühtlasi pingete eskaleerumise eest Kiieviga.
Droonivägede ülem ei täpsustanud, millised sihtmärgid on kindlaks tehtud ega millistel asjaoludel neid võidakse rünnata.
Mure Valgevene rolli pärast Venemaa sõjas on viimasel ajal suurenenud. Kremli lähedane liitlane lubas Venemaa vägedel kasutada oma territooriumi koondumispaigana täiemahulise sissetungi alguses ja on kogu sõja vältel jätkanud Moskva toetamist.
Viimastel nädalatel on Kiiev korduvalt hoiatanud, et Valgevene võib sattuda sõtta otsesemalt, kuna Venemaa ja Valgevene süvendavad sõjalist koostööd ja viivad läbi ühisõppusi, sealhulgas tuumaõppusi.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski on samuti avalikult hoiatanud Valgevenet suurema rolli võtmise eest sõjas, öeldes, et sellel oleksid “tagajärjed” ja et Ukraina on valmis võtma “ennetavaid meetmeid” vastuseks potentsiaalsetele ohtudele.
Valgevene kaitseministeerium väitis 21. mail, et Venemaa on ühisõppuste raames viinud tuumalõhkepäid Valgevene territooriumile
Lukašenko
More on samal ajal tõrjunud süüdistusi Valgevene suureneva osalemise kohta sõjas ning öelnud, et on valmis Zelenskiga “kohtuma ükskõik kus”, et arutada kahe riigi suhteid.
See hoiatus ja laiemad mured Valgevene rolli üle sõjas langevad kokku paguluses viibiva Valgevene opositsiooniliidri Svjatlana Tsihhanovskaja esimese ametliku visiidiga Kiievisse teisipäeval.
Ukraina üksus teatas salajaste ründedroonide kasutamisest Venemaa logistika hävitamisel
Ukraina mehitamata süsteemide üksuse 412. Nemesise brigaadi teatel blokeeris Venemaa ründedroonide löökide tõttu okupeeritud Lõuna-Ukrainas peamise logistikamarsruudi.
Maantee R-280, mida Venemaa okupatsioonivõimud nimetavad ka “Novorossija” trassiks, kulgeb läbi okupeeritud Ukraina linnade: Mariupoli Donetski oblastis, Melitopoli Zaporižžja oblastis ja Simferopoli okupeeritud Krimmis.
Trass on peamine logistikakoridor, mis ühendab Mandri-Ukraina lõunaosa okupeeritud poolsaarega. Seda mööda transporditakse Venemaa vägedele sõjatehnikat ja muid varusid.
Nemesise brigaad teatas, et testis uut salajast ründedrooni. Brigaadi väitel osutus droon Venemaa tagalas väga tõhusaks, hävitades kümneid veoautosid ja kütusetsisterne.
Brigaad lisas, et Ukraina löökide järel piiras Venemaa maanteel rasketehnika liikumist, mistõttu ründavad Ukraina väed nüüd pinnas- ja põlluteid pidi mööda hiilida üritavaid masinaid.
“Kasutame salajasi “ründetiibu”, mida ei ole varem avalikkusele näidatud. Tänu 412. Nemesise brigaadi ja tootja tihedale koostööle õnnestus luua süsteem, mis on just selliste ülesannete jaoks ideaalselt kohandatud,” seisis avalduses.
Need löögid on osa Ukraina järjest laastavamast operatiivtasandi rünnakute kampaaniast, mille käigus sihitakse objekte 20–200 kilomeetri kaugusel rindejoonest.
Kampaania sihtmärkideks on õhutõrjesüsteemid, juhtimispunktid, kütuse- ja laskemoonalaod ning logistikamasinad.
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1000 sõdurit
Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
– elavjõud umbes 1 358 950 (+1000)
– tankid 11 955 (+1);
– jalaväe lahingumasinad 24 618 (+3);
– suurtükisüsteemid 42 790 (+39);
– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1805 (+1);
– õhutõrjesüsteemid 1397 (+0);
– lennukid 436 (+0);
– kopterid 353 (+0);
– maapealsed droonisüsteemid 1485 (+10);
– operatiivtaktikalised droonid 313 342 (+1307);
– tiibraketid 4687 (+0);
– laevad/kaatrid 33 (+0);
– allveelaevad 2 (+0);
– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 99 645 (+271);
– eritehnika 4224 (+3);
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
