Miks saavutab üks laps täiskasvanuna tervema ja vastupidavama elu, teine aga kogeb suuremat vaimset pinget, on altim riskikäitumisele või vastuvõtlikum kroonilistele haigustele? Arenguid ajas aitab selgitada Eesti laste isiksuse, käitumise ja tervise uuring ehk EstChild. 1998. aastal alanud pikiuuring kaasas kaks sünnikohorti, kes olid uuringu alguses 9- ja 15-aastased. Samu inimesi on hiljem jälgitud 15., 18., 25. ja 33. aasta vanuses. Uuringusse on kaasatud ka nende vanemad.
Tartu Ülikooli psühhofüsioloogia professor ja uuringu eestvedaja Jaanus Harro sõnul annab EstChildile erilise väärtuse pikk ajatelg ja rahvastikupõhine valim. “Ühekordne mõõtmine näitab hetkeolukorda. Kui jälgime samu inimesi lapsepõlvest täiskasvanuikka, hakkame nägema arenguteid,” ütles Harro.
EstChildi uuringus on vaadeldud mitmeid tervist mõjutavaid näitajaid. Uuringus on vaadatud biomarkereid, geenivariante, geenide ja keskkonna koosmõju, epigeneetilisi markereid, elustiili, pere ja vanemate rolli, isiksusejooni, impulsiivsust, hirme, tasutundlikkust, agressiivsust, söömiskäitumist, tähelepanuhäire sümptomeid ning haridus- ja vaimse tervisega seotud tulemusi. Artikli andmetel võimaldab selline andmestik siduda biomarkerid ja elustiili päriselu käitumise ning arenguteedega.
Harro sõnul on uuringu üks tugevusi võimalus ühendada molekulaarne bioloogia ja päriselu käitumine. “Inimese tervist ja käitumist on oluline selgitada geenide ja keskkonna koosmõjus ning vaadelda ka seda, millises eluetapis mõju avaldub,” sõnas ta. Uuring on andnud uusi teadmisi ka klassikaliste biomarkerite kohta, näiteks kolesterooli ja vereliistakute monoamiini oksüdaasi aktiivsuse tähenduse kohta.
Üks EstChildi järeldusi puudutab füüsilise ja vaimse tervise põimumist. Artiklis rõhutatakse, et vaimset ja füüsilist tervist käsitletakse sageli eraldi, kuigi vaimne tervis mõjutab kogu organismi tervist ning vastupidi. Tervisekäitumise ja ühiste riskimehhanismide mõju on omavahel tihedalt seotud.
See teadmine on tähtis ka krooniliste haiguste ennetuses. Üks uuringu autor oli Tervise Arengu Instituudi teadussekretär Katre Sakala, kelle sõnul märgatakse kroonilisi haigusi sageli siis, kui inimesel on juba kõrge vererõhk, ülekaal, veresuhkru probleemid või diagnoos.
“EstChildi-sarnased pikiuuringud tuletavad meelde, et terviseriskid hakkavad kujunema palju varem, kui neid tavaliselt märgatakse. Lapse igapäevane keskkond, liikumisaktiivsus ja -võimalused, uni, vaimne heaolu, pere toimetulek ja koolikogemus loovad mustreid, mis võivad mõjutada hilisemat tervisekäitumist,” ütles Sakala.
Tema sõnul aitab selline vaade nihutada ennetust tagajärgedelt põhjustele. “Kui tahame vähendada krooniliste haiguste koormust, peab tervist toetav valik olema kodus, koolis, kogukonnas ja tervishoius lihtne,” lisas ta.
EstChildi tulemused aitavad mõista, miks on osa bioloogilise psühhiaatria leidudest keeruline korrata. Inimese areng sõltub vanusest, soost, perekonnast, ühiskondlikust taustast ja ajast, milles ta kasvab. Artiklis rõhutavad teadlased, et keskkondlik varieeruvus võib raskendada tulemuste täpset kordamist, kui uuringutes ei suudeta olulisi keskkonnategureid kirjeldada.
Eesti pikiuuringu eripära on seegi, et see jälgib sünnikohorte, kes kasvasid üles ühiskondliku muutuse ajal. EstChild on aidanud sõnastada hüpoteese selle kohta, kuidas ühendada molekulaargeneetikat ja sotsioloogiat ning kuidas pere ja vanemate roll järeltulijate käitumist kujundab.
Jaanus Harro sõnul teeb see uuringu rahvusvaheliselt väärtuslikuks. “Kui uurime inimest ainult laboris või väga valitud rühmades, jääb osa tegelikust elust nägemata. Rahvastikupõhine pikiuuring aitab mõista, kuidas bioloogilised eelsoodumused ja elukeskkond päriselus kokku saavad,” lausus ta.
Katre Sakala rääkis, et selline teadmine annab tuge ka poliitikakujundamisele. “Rahvatervises on oluline teada, millal riskid hakkavad kujunema ja millised keskkonnad neid võimendavad või leevendavad. See aitab otsustada, kuhu suunata koolikeskkonna tegevused, kogukondlikud ennetusprogrammid, vanemluse tugi ja tervishoiu varajane sekkumine,” ütles ta.
Krooniliste haiguste ennetus algab seega lapsepõlves, kus kujunevad liikumisharjumused, une- ja toitumismustrid, eneseregulatsioon, vaimne vastupidavus ja kogemus sellest, kui lihtne või keeruline on tervist toetavalt elada.
EstChildi laiem sõnum on, et terviseriskid kujunevad ajas. Neid vormivad geenid, keha, pere, keskkond ja ühiskondlikud olud koos. Just seetõttu vajab ennetus pika vaatega otsuseid, mis toetavad inimest enne, kui riskid on haiguseks kujunenud.
Tervise Arengu Instituut tutvustab krooniliste haiguste riskitegurite kujunemist ja ennetuse võimalusi 26. mail teadusseminaril “Krooniliste haiguste riskitegurite kujunemine: teadusest tegudeni”.
