Organisatsioon ei ole vaid protsesside kogum, vaid keskkond, kus inimestevahelised suhted ja atmosfäär mõjutavad otseselt nii motivatsiooni kui ka tulemusi. „Organisatsioonid on elavad süsteemid. Usaldus, selgus ja turvatunne on nakkavad – samamoodi nagu stress, hirm ja konfliktid,“ selgitab Krautmann. Ta toob välja viis mõtteviisi, mis aitavad juhil luua meeskonna, kus inimesed saavad anda oma parima panuse.

Juhtimine ei ole ainult süsteemide haldamine

Suurtes organisatsioonides on protsessid ja struktuurid hädavajalikud, kuid nende kõrval on sama oluline ka töökeskkonna kvaliteet. Kui organisatsioon keskendub ainult süsteemide toimimisele, võib tähelepanuta jääda see, kuidas inimesed end tegelikult tunnevad ja töötavad. Krautmanni sõnul sünnivad parimad tulemused siis, kui tehniline korrapära ja inimlik tähelepanelikkus on tasakaalus. Juhi roll ei ole ainult süsteemide juhtimine, vaid keskkonna loomine, kus inimesed saavad oma tööd teha rahulikult ja koostöös.

Meeskonna atmosfäär võib muutuda kiiremini, kui arvame

Krautmann on oma töös näinud olukordi, kus organisatsiooni sisekliima muutub märgatavalt juba siis, kui meeskonda lisandub vaid üks uus inimene. „Olen olnud olukorras, kus mind kutsuti meeskonda, kus oli kadunud usaldus ja suhted olid pingestatud. Väga sageli ütlesid töötajad, et juba esimesest päevast alates muutus midagi – atmosfäär, suhtlusviis ja tööõhkkond.“ See näitab Krautmanni sõnul, kui suur mõju võib olla inimese kohalolul ja juhtimisstiilil. Sageli ei vajagi meeskond mitte uusi protsesse, vaid inimest, kes suudab tuua suhtlusesse rohkem selgust, rahu ja usaldust.

Avatud suhtlus vähendab pingeid

Paljud organisatsioonides tekkivad pinged ei ole seotud töö endaga, vaid hoopis kommunikatsiooniga. Kui inimesed ei räägi omavahel piisavalt, hakkavad nad looma oletusi ja tõlgendusi, mis võivad suhteid pingestada. Krautmanni sõnul peaks juht teadlikult looma ruumi ausaks ja otsekoheseks dialoogiks. „Juht peab looma ruumi päris vestlusteks – mitte ainult formaalseteks kohtumisteks, vaid siiraks ja inimlikuks suhtluseks.“ Selline lähenemine aitab vältida olukordi, kus probleemid kasvavad suuremaks lihtsalt seetõttu, et neist ei räägita.

Loov mõtlemine aitab näha uusi lahendusi