Rahvusvaheline teadlasrühm väidab, et umbes 2500 kilomeetri pikkune laamalõhe on hakanud tekkima Tansaaniast läbi Sambia Namiibiani. Laamad on suured maakooretükid, mis aegamööda ringi triivivad.

Uuring, mida juhtis Rūta Karolytė Inglismaalt Oxfordi Ülikoolist, keskendus Sambias asuva Kafue rifti kuumaveeallikatele.

Teadlased analüüsisid allikaist erituvaid gaase, mis on üles kerkinud sügaval maakoore all asuvast poolvedelast vahevööst.

Heeliumi, süsihappegaasi ja muude gaaside pärinemisele just vahevööst viitab nende isotoopiline koosseis ehk neutronite arv nende aatomite tuumades.

Gaaside olemasolu viitab, et sügaval maapõues tegutsevad tugevad jõud, mis venitavad maakoort seda joont pidi laiali. Maakoor hõreneb ja praguneb just nii nagu hõreneb ja praguneb ka leivakäär, kui seda kahest äärest kinni hoides laiali venitama hakata.

Mööda neid tekkivaid pragusid need gaasid siis üles tõusevadki ja annavad maakoore aeglasest rebenema hakkamisest märku.

Kui rebenemine veel miljoneid aastaid jätkub, siis võibki laam jaguneda kaheks, nii et mõlema poole vahele võib tekkida isegi uus meri või ookean. Just samamood on tekkinud ju ka Atlandi ookean, kui Ameerika eraldus Euroopast ja Aafrikast.

Karolytė ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Frontiers in Earth Science, et nende uuritud rift ehk tekkiv maakoorelõhe on samalaadne juba ammu tuntud Ida-Aafrika riftisüsteemiga, mis ulatub Mosambiigist Djiboutini ja kust Aafrika on samuti aeglaselt lõhki kärisemas.

Varajases arengujärgus rifte on tuvastada raske, sest tuvastusmärgid on neil nõrgukesed ja vaevumärgatavad, erinevalt juba küpseist riftivööndeist, mis annavad endast märku vulkaanipursete ja maavärinatega.

Värskel teadustööl on aga ka praktilist väärtust. Tekkiva maakoorelõhe piirkonnas on soodsad tingimused geotermilise energia ammutamiseks.

Pildil: siia tuleb ookean. Kafue jõgi voolab piki Kafue rifti.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.