Itaalia teadlased on avastanud hämmastava tõsiasja, et haigutus võib edasi kanduda isegi last ootavalt emalt ta üsas asuvale lootele. 

Giulia D’Adamo Parma Ülikoolist ja ta kolleegid jälgisid ultraheliseadmega 38 rasedat naist, kes olid kutsutud laborisse vaatama haigutama ärgitavaid videoid.

Selgus, et kui ema haigutas, siis haigutas kolmanda trimestri loode ta üsas märkimisväärselt rohkem kui muidu.

Kui ema näol oli neutraalne ilme, aga isegi ka juhul, kui ema tegi suuga muid liigutusi, mis ei tulenenud tõelisest haigutamisest, siis lootel haigutuste sagenemist ei täheldatud.

Teadlaste tähelepanu pälvis seegi, kui kaua pärast ema haigutust loode haigutas — tuli välja, et enamasti enam-vähem täpselt sama pika ajavahemiku järel, kui emal võttis aega kellegi haigutuse nägemise peale ise haigutama hakata.

Ja mida haigutusaltim ema üleüldse oli, seda varmam haigutaja oli ka ta loode.

D’Adamo ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Current Biology, et teave ema haigutusest jõuab looteni tõenäoliselt mingisuguste hormonaalsete, neurokeemiliste või biofüüsikaliste signaalide kaudu — võib-olla tunneb loode kuskil näiteks mingit füüsilist survet.

Igal juhul ei ole loode tõenäoliselt ema haigutusest otseselt teadlik.

Tõsiasi, et haigutus võib nakkda emalt lootele, lisab autorite sõnul uut tõendust viimasel ajal tugevnema hakanud arusaamale, et ühiselulise käitumise algeid võib inimesel ilmneda juba märksa nooremas eas, kui seni eeldatud — vahest isegi juba looteeaski, mitu kuud enne sündi.

Haigutus on miski, mida paistab korraldavat mõni evolutsiooniliselt üsna vanemapoolne ajuosa. Haigutusi on täheldatud peaaegu kõigil selgroogsetel loomadel, kaladest alates ja ahvide ning inimesega lõpetades. Kõigil neil olendeil näeb haigutus ka selgelt äratuntavalt ühesugune välja.

Inimese loode hakkab haigutama umbes 24. rasedusnädala paiku.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.