Tallinna Tehnikaülikoolis toimus juba teist aastat labürindijooks, mille kümme parimat saavad endale meeldivat eriala õppima asuda riigieksamite ja sisseastumiskatseteta.
Alternatiivse võimaluse on ülikool välja pakkunud sellepärast, et keskkoolilõpetajate seas on väga vähe neid, kes on ülikooli saamiseks vajaliku laia matemaatika riigieksami vähemalt 50 punkti peale sooritanud.
“Võib-olla laia matemaatika riigieksam ebaõnnestus, aga on veel kuskil selline tubli, hakkaja, kiire mõtlemisega noor, kes suudab kiiruse peale ja hästi lahendada matemaatika, loogika, füüsika, pranglimise ja ajalooteadmisega seotud ülesandeid,” selgitas tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll.
Niisiis ei piisa ainult jooksmise kiirusest, vaid on ikkagi vaja sedasama matemaatikat ja veel palju teisi teadmisi.
Eelmisel aastal labürindist otse kooli pääsenud Mari-Nicole Berezovski ütles, et edu toob eneseusk.
“Kindlasti uskuda endasse, mitte karta vigu teha, sest nendest sa õpid. Tegelikult ise tulin ma labürinti tegema mitte isegi sisseastumiseks, vaid et ennast proovile panna ja lihtsalt see läks nii hästi, et ma ikka sain siia õppima ilma eksamitulemusteta. Aga muidu lihtsalt tasub endasse uskuda,” rääkis informaatika esimese kursuse tudeng.
Labürindis panevad end proovile ka nooremad kui abituriendid. Tallinna Reaalkooli kaheksanda klassi õpilane Jasper Vähk saaks oma suurepäraste teadmistega kohe ülikooli astuda. Kuidas siis ikkagi edukalt ülesanded lahendada?
“Kindlasti, kui mingil küsimusel kinni jääd poole peal, siis tasub ära vastata kas või suvaliselt ja võtta järgmine küsimus lahti. Ja mitte paanitseda, vaid rahulikult kõik punktid läbi käia,” kirjeldas ta, kuidas ülesandeid lahendada.
Enne ülikooli astumist tuleb tal siiski kõigepealt põhikool ära lõpetada ja gümnaasiumi minna.