„Pandeemia tähendab seda, et haigus levib kõigil kontinentidel, välja arvatud Antarktikas ja Arktikas,“ selgitas Irja Lutsar. Tema sõnul on ebolapuhangud seni piirdunud peamiselt Aafrika riikidega, näiteks Kongo, Uganda ja Lääne-Aafrika piirkonnaga.

Lutsari sõnul on ebola väga ohtlik, kuid võrreldes näiteks leetrite või hingamisteede kaudu levivate viirustega levib see halvasti. „Ebola levikuks on vaja tihedaid inimeste vahelisi kontakte. Ta levib valdavalt kehavedelikega,“ ütles ta Vikerraadio saates „Uudis+“.

Praeguse puhangu teeb keerulisemaks see, et tegemist ei ole tavapärase Zaire’i ebola tüvega, mille vastu on olemas vaktsiinid ja monoklonaalsed antikehad. Lutsari sõnul on uus viirus varasematest piisavalt erinev, mistõttu selle vastu ei ole praegu ei vaktsiini ega spetsiifilist ravi.

Professor märkis, et ebolasse suremus võib Aafrikas olla väga kõrge, kuid täpset määra on keeruline hinnata, sest kõiki kergemaid juhtumeid ei pruugita sealsetes tingimustes tuvastada. Samas on lääneriikidesse jõudnud üksikute juhtumite puhul suremus olnud väiksem.

Lutsari sõnul ei ole küsimus selles, kas maailm võib tulevikus taas uue pandeemiaga silmitsi seista, vaid et millal see juhtub. „Aga seda, kunas järgmine pandeemia tuleb, ei saa keegi ennustada,“ ütles ta.

Ta lisas, et kliimamuutuste tõttu liiguvad mitmed haigustekitajate kandjad, näiteks sääsed ja puugid, üha enam põhja poole. Näiteks dengeviirus ei ole Lutsari sõnul Lõuna-Euroopas enam ainult reisijate haigus, vaid levib juba kohapealsete sääskede kaudu.

Ebola puhul peab Lutsar siiski vähetõenäoliseks selle laialdast levikut Euroopas. Tema sõnul on hingamisteede kaudu levivatel viirustel – nagu gripp ja koroona – pandeemia tekitamiseks palju suurem potentsiaal.