14. mail 1948 kuulutasid juudid oma territooriumil välja Iisraeli riigi. Järgmisel päeval ründasid vastloodud riiki seitse naaberriiki: Egiptus, Jordaania, Süüria, Liibanon, Saudi Araabia, Iraak ja Jeemen.
Juudid kuulutasid oma territooriumil välja Iisraeli riigi 14. mail 1948. Järgmisel päeval ründasid vastloodud riiki seitse naaberriiki.
Iisraeli rünnanud araabia riikide valitsused kutsusid üles Iisraeli alal elavaid araablasi lahkuma, kuid neile lubati võimalust pärast sõjategevuse lõppu tagasi pöörduda. Iisraelil õnnestus araabia riikide rünnak tagasi lüüa ning okupeerida 6700 km² Palestiina araabia riigile määratud alast ja Ida-Jeruusalemma. Okupeeritud aladelt põgenes naaberriikidesse umbes 900 000 araablast. Araabia riigile määratud osa Palestiinast liideti Jordaaniaga.
Pärast sõda anti Iisraeli alale jäänud araablastele Iisraeli kodakondsus, neid ja nende järeltulijaid tuntakse Iisraeli araablastena. Lahkunuid tunti aga esimeste Palestiina põgenike nime all.
1949. aastal lõppenud Iseseisvussõja järel oli Iisraeli territoorium suurem, kui 1947. aastal tehtud ÜRO plaan ette nägi. Ala, millest oleks pidanud saama teine Palestiina araablaste riik, oli okupeeritud. Gaza maariba kuulus Egiptusele ning Juudea ja Samaaria ehk Jordani läänekallas Transjordaaniale. Transjordaania valdusse jäi ka enamik Jeruusalemmast, sealhulgas vanalinn ja Nutumüür. Iisrael sõlmis 1949. aastal Egiptusega (24. veebruaril), Liibanoniga (23. märtsil), Jordaaniaga (3. aprillil) ja Süüriaga (20. juulil) vaherahulepingu.
14. mai sündmused Eestis
1783 – Vene keisri Katariina II ukaasiga kaotati Eestis läänisüsteem ja läänid muudeti alloodideks. Baltikumis kaotatakse ka Venemaast erinev maksusüsteem.
1834 – avati Vana-Kuuste põllumajanduse instituut. Selle õppeasutusega algas põllumajandusliku hariduse ajalugu Eestis.
1909 – väikepõllumehed asutasid esimesed karjakontrolliühingud.
1925 – Eesti Spordilehes ilmus esimene sporditeemaline ristsõna.
1931 – Porvoos arreteeriti Mart Raud.
1939 – Vjatšeslav Molotov tegi Eestile, Lätile ja Soomele ettepaneku sõlmida vastastikuse abistamise pakt.
1941 – Eesti jaoks võeti vastu Moskvas ÜK(b)P KK RKN otsusest nr 1299-526CC lähtuv direktiiv «Sotsiaalselt võõra elemendi väljasaatmine kohta Balti vabariikidest, Lääne-Ukrainast, Lääne-Valgevenemaalt ja Moldaaviast».
1993 – Eesti sai Euroopa Nõukogu täisliikmeks.
Ja maailmas
1607 – 104 briti asunikku asutasid Virginias Jamesi jõe saarel esimese püsiva brittide asunduse Ameerikas.
1811 – Paraguay iseseisvus Hispaaniast.
1945 – Teine maailmasõda: Saksa väekoondis Ida-Preisimaal (ligikaudu 150 000 meest) alistus Punaarmeele.
1948 – Iisrael kuulutas välja iseseisvuse, araabia naabrid kuulutasid Iisraelile sõja.
1955 – kaheksa idabloki riiki sõlmisid Varssavis Varssavi pakti.
1972 – 19-aastane Romas Kalanta valas ennast Kaunase peatänaval bensiiniga üle ja süütas end põlema, et väljendada protesti Nõukogude okupatsioonipoliitika ja venestamise vastu ning nõuda vabadust Leedule.
1995 – Valgevenes toimus ülemnõukogu valimiste esimese vooruga samal ajal nelja küsimusega referendum. Vene keelele valgevene keelega võrdse staatuse andmist pooldas 83,3 protsenti hääletanutest. Uue Valgevene riigilipu ja riigivapi kasutuselevõttu pooldas 75,1 protsenti. Valgevene presidendi tegevust Venemaaga majanduslikul integreerumisel pooldas 83,3 protsenti inimesi. Presidendile ülemnõukogu ennetähtaegse laialisaatmise õiguse andmist pooldas 77,7 protsenti.
1997 – viis lennufirmat (Air Canada, United Airlines, Lufthansa, SAS Scandinavian Airlines ja Thai Airways) asutasid Star Alliance’i.
14. mai
| << Mai >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 27 | 28 | 29 | 30 | 1 | 2 | 3 |
| 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 |
| 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 |
| 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 |
| 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 |
| 2026 | ||||||
14. mai on Gregoriuse kalendri 134. (liigaastal 135.) päev. Juliuse kalendri järgi 1. mai (1900–2099).
Sündmused
- 1783 – Vene keisri Katariina II ukaasiga kaotati Eestis läänisüsteem ja läänid muudeti alloodideks.[1] Baltikumis kaotatakse ka Venemaast erinev maksusüsteem.[2]
- 1834 – avati Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituut.[2] Selle õppeasutusega algas põllumajandusliku hariduse ajalugu Eestis.[2]
- 1909 – väikepõllumehed asutasid esimesed karjakontrolliühingud.[3]
- 1922 – Tallinnas toimusid Eesti esimesed meistrivõistlused murdmaajooksus.[4]
- 1925 – Eesti Spordilehes ilmus Eestis esimene sporditeemaline ristsõna.[4]
- 1931 – Porvoos arreteeriti Mart Raud.
- 1939 – Vjatšeslav Molotov tegi Eestile, Lätile ja Soomele ettepaneku sõlmida vastastikuse abistamise pakt.
- 1941 – Eesti jaoks võeti vastu Moskvas ÜK(b)P KK RKN otsusest nr 1299-526CC lähtuv direktiiv "Sotsiaalselt võõra elemendi väljasaatmine kohta Balti vabariikidest, Lääne-Ukrainast, Lääne-Valgevenemaalt ja Moldaaviast".
- 1993 – Eesti sai Euroopa Nõukogu täisliikmeks.[5]
Maailmas
- 1607 – 104 briti asunikku asutasid Virginias Jamesi jõe saarel esimese püsiva brittide asunduse Ameerikas.
- 1811 – Paraguay iseseisvus Hispaaniast.
- 1945 – Teine maailmasõda: Saksa väekoondis Ida-Preisimaal (ligikaudu 150 000 meest) alistus Punaarmeele.[6]
- 1948 – Iisrael kuulutas välja iseseisvuse, araabia naabrid kuulutasid Iisraelile sõja.
- 1955 – kaheksa idabloki riiki sõlmisid Varssavis Varssavi pakti.
- 1972 – 19-aastane Romas Kalanta valas ennast Kaunase peatänaval bensiiniga üle ja süütas end põlema, et väljendada protesti Nõukogude okupatsioonipoliitika ja venestamise vastu ning nõuda vabadust Leedule.[7]
- 1995 – Valgevenes toimus samal ajal ülemnõukogu valimiste esimese vooruga nelja küsimusega referendum. Vene keelele valgevene keelega võrdse staatuse andmist pooldas 83,3% hääletanutest. Uue Valgevene riigilipu ja riigivapi kasutuselevõttu pooldas 75,1%. Valgevene presidendi tegevust Venemaaga majanduslikul integreerumisel pooldas 83,3%. Presidendile ülemnõukogu ennetähtaegse laialisaatmise õiguse andmist pooldas 77,7%.[8]
- 1997 – viis lennufirmat (Air Canada, United Airlines, Lufthansa, SAS Scandinavian Airlines ja Thai Airways) asutasid Star Alliance'i.
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 14. mail
- 1316 – Karl IV, Saksa-Rooma keiser 1355–1378
- 1836 – Wilhelm Steinitz, austria maletaja
- 1884 – Claude Dornier, saksa lennukikonstruktor
- 1905 – Nikolai Tihhonov, NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees 1980–1985
- 1906 – Voldemar Eller, eesti maalikunstnik ja kunstiteadlane (surnud 28. mai 2004)
- 1922 – Franjo Tudjman, Horvaatia president 1990–1999
- 1938 – Arvo Haug, eesti psühhiaater ja poliitik
- 1942 – Valeri Brumel, vene kergejõustiklane
- 1943 – Ólafur Ragnar Grímsson, Islandi president aastast 1996
- 1944 – George Lucas, USA
More filmilavastaja - 1945 – Yokhanan Vollakh, Iisraeli jalgpallur
- 1952 – Robert Zemeckis, USA More filmilavastaja
- 1958 – Priit Pihlap, eesti muusik
- 1958 – Andrus Vaarik, eesti näitleja
- 1961 – Tim Roth, inglise näitleja
- 1963 – Jaanus Lillepuu, eesti võrkpallur
- 1967 – Marko Turban, eesti kergejõustiklane
- 1969 – Cate Blanchett, austraalia filminäitleja
- 1971 – Sofia Coppola, ameerika filmirežissöör
- 1971 – Martin Reim, eesti jalgpallur
- 1974 – Anu Välba, eesti teleajakirjanik
- 1976 – Priit Ilver, eesti korvpallur
- 1987 – Reimo Sagor, eesti näitleja
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 14. mail
- 1610 – Henri IV, Prantsusmaa kuningas
- 1643 – Louis XIII, Prantsusmaa kuningas
- 1840 – Carl Ludvig Engel, saksa päritolu Soome arhitekt
- 1912 – August Strindberg, rootsi kirjanik
- 1942 – Jaan Tiks, Eesti poliitik
- 1976 – August Maasik, eesti päritolu Kanada meresõitja ja polaaruurija
- 1987 – Rita Hayworth, USA More filminäitleja
- 1998 – Frank Sinatra, USA More laulja ja näitleja
- 2003 – Robert Stack, USA More näitleja
- 2006 – Udo Petersoo, Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku peapiiskop 1990–2006
- 2015 – B.B. King, USA More bluusimuusik, laulja ja helilooja
- 2021 – Ester Mägi, eesti helilooja
- 2022 – Toomas Suuman, eesti näitleja ja lavastaja
Pühad ja tähtpäevad
Nimepäev
Ilmarekordid
- ...
Viited
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 104–105
- 1 2 3 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 124
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 174
- 1 2 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ Eesti Euroopa Nõukogus Välisministeerium
- ↑ Was war am 14. Mai 1945 chroniknet.de
- ↑ Romas Kalanta janpalach.cz
- ↑ Alexander Ott. Die Parlamentswahlen und das Referendum in Belarus ssoar.info
