Loetud päevade jooksul on avalikkuse ette tulnud skandaale, sigadusi ja jõledusi, mille kirjeldamine viisakate väljenditega ei ole sugugi lihtne. Telefonipetiste paruni vabastamine, tagakiusatud Kersti Krachti õigeksmõistmine, ministeeriumi ametniku poolt Tartu rahu mõnitamine, vene laskemoona tootmise plaan ja Kersti Kaljulaidi presidendiks punnitamine ei ole juhuslikud intsidendid. Nuhtlused moodustavad mustri, mis lubab teha mitu raske kaaluga üldistust Eesti riigi pooletoobise poliitika kohta.
Eestis müüakse õiglust nagu vorsti
Telefonipetturite võrgu juhi vabastamine 8,5 miljoni euro eest näitab, et ohtlik kurjategija saab riigiga ostu-müügi tehingu teha. See ei ole enam õigusriik klassikalises mõttes, vaid süsteem, kus piisava rahasumma korral saab isegi suuremahulise eestlaste vastu suunatud kuritegevusega vahele jäänud mafiooso paari kuulise peavahi järel lõbusasti varvast visata. See õõnestab rahva usaldust riigi põhifunktsiooni – õiguse kaitsmise – vastu.
Kurjategijatel tekib õigustatud ootus enda vanglast väljaostmisele, juhul kui loovutada riigile 8,5% kuritegelikult kokkukraabitud rahast. Keerulisem on muidugi isikuvastaste kuritegude eest süüdimõistetutel, kuna vabariigi kodanikel pole hinnasilti kaelas. Samas ei saa see olla ülesaamatu probleem, hinna saab välja selgitada.
Kunagi sõid koerad Tartus lapse ära, kahju hinnati suurusjärgus 2000 raha, arvestades inflatsiooni ja kvalifikatsiooni võiks keskmine elu hind Eesti Vabariigis olla tänapäeval isegi 8000 eurot. 8,5% sellest on 680 arvestuslikku okupatsiooniühikut. Prokuröri elu on mõistagi kordades kallim, aga eesti keskmist palka teenivale mõrtsukale siiski taskukohane.
Võrreldes käibe- ja tulumaksuga on vabaduse aktsiis 8,5% siiski väga soodne ja kliendisõbralik pakkumine. Olgu mis on, aga Eestis ei saa ükski pätt ega kaabakas kurta, et kuritegevus ei tasu ennast ära. Kuhjaga tasub ära ja jääb ülegi.
Ametkonnad on Eesti riigi ideoloogiliselt vaenlased
Haridusministeeriumi ametniku Andero Adamsoni seisukoht, et Tartu rahu tähistamine riigipühana “mõjub keeruliselt”, on puhas globalistlik-putinistlik segapuder. Tartu rahu 1920 on Eesti Vabariigi õiguslik sünnitunnistus ja Vabadussõja võidu kinnitus. Rahva tahte apoteoos. Vabadussõja marginaliseerimine vene vähemusele pugemise nimel näitab, et osa riigimasinast häbeneb iseseisva Eesti võitu Venemaa üle. See on rahvusriigi enesetapp.
Vene armee ja viies kolonn on teisejärgulised probleemid võrreldes juba kohal oleva ja riiki õõnestava ametnike armeega ja soroslastest mtütajate loendamatute kolonnidega – nende nimi on Leegion. Feminismi edendamine, kliimapettuse propageerimine, massiimmigratsiooni soodustamine ja sõja õhutamine on sama ohtlikud, kui meie ajaloo ja rahvusliku väärikuse rüvetamine.
Kontrolli alt väljunud ametnikkond tuleb peatada enne kui hilja. Miks me sellistele adamsonidele palka maksame? Mille eest? Antud olukorras, kus riigil on isegi raske, tuleb võõrvõime ning võõrideoloogiaid teenindavad ametkonnad sulgeda. Äraandlikud ja rahvavaenulikud ametnikud on julgeolekurisk. Kus on jõustruktuuride silmad?
Ebaõnnestunud globalistlik nomenklatuur taastoodab ennast
Kersti Kaljulaidi korduv surumine presidendikandidaadiks, hoolimata tema läbikukkumisest Eesti Olümpiakomitee juhtimisel ning tema tervet mõistust solvav “õigeks mõistmine” näitab, et tegemist on kitsa, kuid mõjuka ja tegelikkusest irdunud globalistide jõuguga.
Nomenklatuur ei õpi vigadest, nad ei allu rahva tahtele ega vastuta ebaõnnestumiste eest. Sama nägu, sama ideoloogia – ammu põhjakõrbenud liberaalne globalism, Euroopa Liidu ülimuslikkus ja distantseerumine eesti rahvuslikest huvidest. Positiivne on muidugi see, et Kaljulaidi taaskasutamise katsed viitavad sellele, et kohalike globalistide pink on lühike ja kaadreid ei ole isegi Kadrioru mehitamiseks piisavalt.
Julgeolek on allutatud ärihuvidele
Ida-Virumaale kavandatav laskemoona tehas, mille toodang sobib Venemaale ja Aafrikale, on klassikaline näide sellest, kuidas julgeolekuriske ignoreeritakse või neid isegi soodustatakse. Olukorras, kus hübriidsõda käib ja Venemaa on eksistentsiaalne oht, viitab selliste projektide lubamine kas äärmisele rumalusele või sellele, et majandus– ja lobihuvid on domineerivad riigi eluliste huvide ees.
Me ei ole kunagi enam üksi, meiega on õilis türgi pommitööstur, kes valmistab vene armeele sobivaid rakette jms. Kui sellised asjad ei juhtuks päriselt, võiks neid pidada väiklaseks ja kiuslikuks laimuks või haige mõistuse sünnitatud luuludeks. Türgi rakettidega seoses tekivad kahtlused ka meie teiste nn kaitsetööstuse suurprojektide suhtes. Ehk on siingi teatav muster?
Olukord on väga halb, üldistuste tegemiseks on ainet enam kui küllalt. Eesti riik ei ole enam eesti rahva käes. Riigi on allutanud ja vallutanud globalistlik bürokraatia, Brüsselimeelne nomenklatuur ja “kaasamise” ideoloogia surmasekt, kes näevad eesti rahvuslikku identiteeti, ajaloolist mälu ja rangeid julgeolekureegleid probleemina. Meie oleme nende jaoks probleem.
Riik on muutumas postnatsionaalseks haldusstruktuuriks, mis müüb õigust rahade eest, häbeneb oma võitu Venemaa üle, taastoodab läbikukkunud liberaalset nomenklatuuri ning võtab julgeolekuvaldkonnas riske, mida rahvas ei ole kunagi heaks kiitnud ja mida ei olegi võimalik heaks kiita.
See ei ole enam juhus. See on süsteemne nihe. Selline riik ei kesta kaua raskel ajal ja ka tavalistes oludes on ta kokkuvarisemas. Lahenduseks on ainult üks: rahvuslik vastupealetung, suveräänsuse taastamine ja riigi tagasi toomine eesti rahva teenistusse ehk EKRE.
Praegune globalistlik mudel on ammendunud. Enam ei ole kahtlust selles, et hiilivalt okupeeritud Eesti Vabariik on läbinisti mäda, lootusetult nurjunud ja ilma tulevikuta.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 08.05.2026
Related Posts
Martin Helme: kui “eksperdid” tulevad meile soovitusi andma, tuleb nad ära kuulata ja teha kõik vastupidi
Lääne arvamus: Euroopa juhid panid täielikult puusse ja see muutis Venemaa tugevamaks
VIDEO | Mart Helme: “Eesti ei ole malelaual praegu see nupp, mis tuleb Venemaal kindlasti ära võtta”
UUDISNÄDAL ⟩ Nädal Postimehes: Trumpi sõnavõtud külvavad segadust kogu maailmas
