Mis siis, kui meie aju «juhtmed» ei olegi siledad, vaid meenutavad hoopis pärlikeed? Teadlased on avastanud midagi üllatavat, mis võib muuta arusaama sellest, kuidas närvisignaalid liiguvad. Uued katsed näitavad, et aksonid võivad käituda palju dünaamilisemalt, kui seni arvati. See omakorda võib mõjutada õppimist, mälu ja muid ajufunktsioone viisil, mida alles hakatakse mõistma. Huvitaval kombel ei pruugi need struktuurid olla seotud haigustega, nagu varem oletati. Millist rolli need peened muutused tegelikult mängivad meie igapäevases ajutegevuses?