Tehisaru ei muuda enam ainult seda, kuidas me töötame või suhtleme, vaid üha enam ka seda, kuidas peetakse sõdu ja tehakse elu üle otsuseid. Iraani ja Ukraina näited viitavad, et masinate roll kasvab kiiremini, kui kasvab meie arusaam nende ohjeldamisest. See tekitab ebamugava võimaluse, et ees võib oodata tehnoloogiline läbikukkumine, mille järel küsitakse hilinenult, miks reegleid varem ei loodud. Huvitaval kombel võib üks võimalik vastuse algus pärineda hoopis ulmekirjandusest, mitte laborist ega parlamentidest. Isaac Asimov sõnastas kunagi põhimõtted, mis kõlavad praegu vähem fantaasia ja rohkem hoiatusena. Ka maailma tuntumad tehisaru arendajad tunnistavad, et lõplikku lahendust neil käepärast ei ole. Kas vanad seadused võivad aidata mõtestada tulevikku, mis paistab iga päevaga üha lähemale nihkuvat?