Kakskümmend viis aastat Õismäel tegutsenud õhuseirejaam on saanud uue hingamise. Vana jaam on asendunud täielikult uue konteineri ja seadmepargiga, mis tähistab olulist hüpet Eesti õhukvaliteedi seires.

Jaama asukoht pole juhuslik. Õismägi on tiheasustusega elamupiirkond, kus elab suur osa pealinlastest. Kuigi seal domineerib kaugküte, mõjutavad õhukvaliteeti intensiivne liiklus ning tuulega kohale kanduv saaste teistest linnaosadest, sealhulgas ahiküttega piirkondadest. See teeb jaamast ideaalse koha, et saada esinduslik ülevaade tüüpilise Tallinna elaniku hingatavast õhust.

Eriti kriitiliseks muutub olukord tuulevaiksete ilmadega kütteperioodil, mil valedest kütmisvõtetest tingitud saaste jääb maapinna lähedale hõljuma, luues tervisele ohtliku kokteili.

Andmed otsuste aluseks

Kliimaminister Andres Sutt rõhutas jaama avamisel, et kvaliteetsed mõõteandmed on keskkonna- ja terviseotsuste tegemisel kriitilise tähtsusega. «Õhuseirejaamad annavad meile selge pildi sellest, millist õhku inimesed igapäevaselt hingavad. Need andmed aitavad meil teha teadlikke otsuseid nii riigi kui ka linna tasandil,» sõnas Sutt. Ta lisas, et igaüks saab reaalajas õhukvaliteediga kursis olla veebilehel õhuseire.ee.

Uus hingamine

«Tegelikult on siin kõik uus,» selgitab õhukvaliteedi ekspert ning Keskkonnauuringute Keskuse õhukvaliteedi- ja kliimaosakonna juhataja Erik Teinemaa. «Uus on nii jaamahoone ise kui ka kõik seadmed. Lisaks olemasolevate näitajate mõõtmisele on meil nüüd rida seadmeid, mida varem Eestis üldse ei kasutatud.»

Kõige olulisem uuendus on võimekus mõõta seni tabamatuid saasteaineid. «Näiteks hakkame mõõtma ultrapeeneid osakesi ja musta süsinikku ehk tahma. Need on parameetrid, mille kohta meil seni täpne info puudus,» sõnas Teinemaa.

See tekitab aga küsimuse: kas uute andmete lisandumine tähendab, et meie õhukvaliteedi pilt muutub paberil halvemaks? Teinemaa võrdleb olukorda arsti juures käimisega. «Eks õnnis teadmatus võib mõnikord tunduda hea. See on nagu tervisekontrolliga – enne kui lähed, arvad, et kõik on hästi. Nüüd, kui hakkame uusi parameetreid mõõtma, saame teada, kas meil on nendega probleem või mitte. Enne me seda lihtsalt ei teadnud.»

25 aastat seiret: mis on muutunud?

Tagasi vaadates viimasele veerandsajandile on Eesti õhukvaliteet Teinemaa sõnul märkimisväärselt paranenud, kuid pilt on mitmetahuline.

«Vingugaasi ja vääveldioksiidi tase on väga palju langenud. Põhjuseks on seadusega piiratud kütuste väävlisisaldus ja oluliselt puhtamad automootorid,» selgitab ta. Samas ei ole kõik näitajad sama positiivset trendi näidanud. «Autode arvu massilise kasvu tõttu ei ole lämmastikdioksiidi tase langenud nii palju, kui võiks loota. Eriti keeruline on aga kontrolli alla saada peenosakesi, mille tase pole selle aja jooksul oluliselt vähenenud.»

Andmed on igaühele kättesaadavad

Uuendatud jaama mõõtetulemused ei jää vaid teadlaste ja ametnike töölauale. Igaüks saab reaalajas andmeid jälgida veebilehel ohuseire.ee. Sealt saab väga lihtsalt vaadata, kas täna tasub aken avada või õue jalutama minna või võiks tundlikumad inimesed hoopis toas aega veeta.

«Kasutajasõbralikkuse huvides on loodud valgusfoorisüsteem,» räägib Teinemaa. «Inimene ei pea numbreid teadma. Roheline värv tähendab head olukorda, kollane, oranž ja punane aga annavad märku, et õhukvaliteediga on midagi lahti ja tasuks kaaluda, kas aken lahti hoida või õue jalutama minna.»

Igaüks saab anda oma panuse puhtama õhu heaks

Eesti Keskkonnauuringute Keskuse osakonnajuhataja Erik Teinemaa sõnul ei pea me jääma pelgalt pealtvaatajaks. Iga inimese igapäevased valikud mõjutavad otseselt õhu puhtust.

«Me saame palju ära teha,» selgitas Teinemaa. Ta tõi välja kolm lihtsat, kuid mõjusat sammu:

1. Liikumisviisid: Eelista autole ühistransporti, jalgratast või kõndimist.
2. Rehvivalik: Kasuta talvel naastrehvide asemel lamellrehve, mis tekitavad oluliselt vähem tervist kahjustavat teetolmu.
3. Kütmine: Kui kasutad ahikütet, põleta ainult kuiva puitu ja hoolda regulaarselt oma küttekollet. See vähendab ohtlike peenosakeste hulka ja säästab ka raha.

«Kõik see kokku hoiab õhku puhtamana ja toetab meie kõigi tervist,» lisas Teinemaa.

Tulevikusuunad: seire annab kindluse ja tagasiside

Kuigi Õismäe jaam on praegu tehnika viimane sõna, on õhuseire pidevalt arenev valdkond. Tulevased kohustused sünnivad teadusest, jõuavad seadusandlusesse ja lõpuks direktiividesse.

Mõõtetulemused on otsustajatele oluliseks signaaliks. «Esiteks annab see kindluse, et oleme õigel teel, ja aitab hinnata rakendatud meetmete tõhusust. Teisalt, kui mingid tasemed hakkavad tõusma, saame kohe aru, et midagi on valesti ja peame sekkuma,» rõhutab Teinemaa. Ta lisab, et halb õhukvaliteet on ühiskonnale reaalne kulu läbi kaotatud eluaastate ja haiguspäevade.

Õismäe jaam ei ole viimane, mis Eestis uuenduskuuri läbib. Eelmisel aastal moderniseeriti viis jaama ning juba sel sügisel on oodata uuenenud seirevõimekust Kohtla-Järvel ja Lahemaa taustajaamas.

Õismäe jaam on osa üleriigilisest seirevõrgu uuendamisest ning vastab Euroopa Liidu uue õhukvaliteedi direktiivi rangeimatele nõuetele. Projekt saab teoks Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.