Uus laboriahi võimaldab läbi viia süsteemseid katseid, et mõista, kuidas kolde geomeetria ja õhujaotus mõjutavad saasteainete teket ning põlemise efektiivsust.

Uue laboriahju eripäraks on 12 kW elektrilised küttekehad, mis võimaldavad kasutada ahju mitte ainult puiduküttel, vaid ka soodsa elektrihinna tingimustes tahkissalvestina. See ühendab traditsioonilise ahjukütte ja tänapäevase energiasüsteemi paindlikkuse, võimaldades optimeerida energiakasutust vastavalt turuolukorrale.

Projekti eestvedajaks on Eesti Maaülikooli energiakasutuse magistrant Mati Malm, kelle töö keskendub koldekeemia ja põlemispuhtuse parandamisele.

Varasemad katsed on näidanud, et õigesti juhitud põlemisprotsess võimaldab saavutada kõrge kasuteguri ning madalamad emissioonid. Näiteks 2023. aasta katsetes saavutati moodulahjus kasuteguriks 86% ning mõõdeti stabiilseid põlemisnäitajaid kontrollitud tõmbetingimustes. Sellised tulemused kinnitavad, et pilukolde edasiarendusel on märkimisväärne potentsiaal kodukütte keskkonnamõju vähendamisel.

Koostöö Ahja Moodulahjutehase, VOCO ja Eesti Maaülikooli vahel näitab, et Eesti ahjukultuur ja inseneriteadus suudavad ühiselt panustada puhtama õhu ja kestlikuma energiakasutuse tulevikku. Projekti eesmärk on lisaks tehniliste lahenduste arendamisele süvendada teaduspõhist arusaama puhta ja efektiivse põlemise saavutamisest.