Milles siis Mustamäe serval kuhjunud probleemi olemus, mis sunnib arste sedavõrd valjult Tallinna lastehaigla toetuseks sõna võtma? Mis viib nooremarste tegema jõulist pöördumist selle vastu, et Tallinna Lastehaiglast saaks keskhaigla osa ja miks seda peetakse riskantseks.
Järgnevalt veidi Tallinna Lastehaigla taustast.

Tallinna lastehaigla eriline seisus

Lastehaiglaga, mis kohe Põhja Eesti regionaalhaigla naabruses, on lood järgmised: see kuulub küll Tallinna linnale kuid samas on tegu regionaalhaiglaga ehk kolmanda astme haiglaga (tiheda seotuse tõttu PERHiha). Tallinna haiglat (kas uues hüpoteetilised hooned või ka praeguste hoonete kasutamisel) on hakatud aktiivselt juriidiliselt looma ning nii püüab Tallinna linn ka lastehaiglat sellesse liita.

Samas on nii Lääne Tallinna kui Ida Tallinna haiglad keskhaiglad – ehk siis teise astme haiglad – ja nii nihkuks ka sellisel moel nendega juriidiliselt liidetud lastehaigla samuti keskhaiglate hulka. Hetkel on lastehaigla eraldiseisva juriidilise isikuna üles ehitanud tõhusa koostöö PERHiga – sisuliselt on ka Tallinna lastehaigla toimimas regionaalse haiglana.

Mis aga juhtub, kui Tallinna lastehaiglast saab Tallinna haigla integreeritud osa? Sel juhul ilmselt ei peeta vajalikuks eraldi lasteradioloogiat või ka laste vajadustele sihitud apteeki – täna pakub neid võimalusi Põhja Eesti regionaalhaigla, kus on ka vastava ettevalmistuse saanud inimesed.

Riigi eesmärk ja huvid

Miks need muutuse soovid on tekkinud? Riik sooviks lastehaigla tegelikult endale saada ning siis saaks ühendada ka juriidiliselt PERHI ning lastehaigla, mis teeks väikeste patsientide abistamise veelgi lihtsamaks (näiteks hetkel ka osad töötajad 0 koormusega lastehaiglas töövõtulepinguga, et kui tuleb selline patsient, keda tuleks koos käsitleda, siis ei oleks juriidilisi probleeme isikuandmete töötlemisega jne – ka selline praktiline pool on arstide jaoks väga oluline). Tallinna linn liigub aga haiglate liitmisega omasoodu edasi.

Muutunud võim ja muutunud meel

Eelmises linnavalituses oli kaalumisel plaan, kus Tallinnale kuuluvad haiglad sooviti liita Põhja Eesti regionaalhaiglaga. Seda plaani aga kritiseeris jõuliselt ka Tartu Ülikooli kliinikum, kes pelgas liiga tugeva monopoli teket. Vahetunud Tallinna võim riputas Tallinna lastehaiglale ka hinnasildi –150 miljonit. Haiglate eest vastutav abilinnapea Tõnis Mölder on öelnud, et Tallinn läheb haiglate ühendamisega edasi ja nad võivat 150 miljoni eest lastehaigla riigile «kinkida». Juba see ütlus mõjub pigem nörritamisena, kui siira soovina olukorda lahendama asuda.

Ja siin nooremarstide pöördumine:

Eesti Nooremarstide Ühendus toetab oma pöördumises Tallinna Lastehaigla püsimist III etapi regionaalse haiglana. Eesti laste-ja sünnitusabi ravitulemused kuuluvad rahvusvaheliselt parimate hulka.

Selle taseme hoidmine eeldab tugevaid kompetentsikeskusi, kus on koos erialadeülene kogemus, kaasaegne taristu ning ööpäevaringne valmisolek keerukate haigusjuhtude lahendamiseks – sealhulgas ligipääs intensiivravile, spetsialiseeritud kirurgiale ja kiirele diagnostikale.

Tallinna Lastehaigla on aastakümnete jooksul kujunenud just selliseks Põhja- ja Lääne-Eesti laste kõrgema etapi ravikeskuseks, ning selle rolli säilitamine III etapi haiglana on nii patsiendiohutuse kui ravikvaliteedi seisukohalt möödapääsmatu. Eesti väikese rahvaarvu juures ei ole teenuste hajutamine ega paralleelsete struktuuride loomine põhjendatud.

Mitmed pediaatrilised alaerialad on niigi kitsad ning sõltuvad täiskasvanute erialaspetsialistide kaasamisest – nende teenuste osutamine peab olema tihedalt integreeritud regionaalhaigla kompetentsiga. Erialade dubleerimine ja füüsiline killustatus vähendavad ravikogemuse kontsentratsiooni, mis on väikese patsientide arvu juures kriitilise tähtsusega.

Füüsiline eraldatus aeglustab erialadeülest otsustamist ning võib kriitilistes olukordades – näiteks raske trauma, sepsise või keeruka vastsündinu käsitluse puhul – otseselt mõjutada ravitulemusi. Oluline ei ole üksnes elulemus, vaid ka lapse edasine elukvaliteet.

Oluline on arvestada ka järelkasvuga. Praegune koostöömudel Tallinna Lastehaigla ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla vahel loob residentidele ja noortele arstidele tervikliku õpikeskkonna, kus on võimalik omandada kogemust keerukate haigusjuhtude käsitlemisel ja erialade vahelises koostöös.

Süsteemi killustumine raskendaks spetsialistide väljaõpet veelgi olukorras, kus pediaatriliste erialade õppebaasid on juba praegu pingelises seisus, ligi pooled praegused arstid jõuavad lähikümnendil pensioniikka ning järelkasv ei kata vajadust.

Eesti Nooremarstide Ühendus toetab lastearstide ja erialaseltside seisukohta: laste kõrgema etapi ravi, sealhulgas perinataalne abi, intensiivravi ja raskete traumade käsitlus, peab toimima tugevas ja integreeritud regionaalses süsteemis. Olukorras, kus riik seisab silmitsi süveneva arstide puudusega, ei ole vastutustundlik niigi piiratud hulka spetsialiste veelgi hajutada.

Olemasolev kompetents tuleb koondada mitte killustada – nii tagatakse ravi kõrgeim kvaliteet, süsteemi jätkusuutlikkus ja parim ravitulemus Eesti lastele