:format(webp)/nginx/o/2026/04/13/17561832t1hb53b.jpg)
-
2025. aasta rahvusvahelises looduskaitse indeksis on Eesti maailmas esikohal.
-
Indeks hindab riikide maahaldust, ohte elurikkusele, valitsemist ja tulevikutrende.
-
Tulemusi kasutavad valitsused ja teadlased keskkonnapoliitika ja investeeringute suunamiseks.
Värskelt avaldatud looduskaitse indeksi (Nature Conservation Index 2025 – NCI) kohaselt on Eesti maailma parima looduskaitsega riik. BioDB ja Ben-Gurioni ülikooli koostöös valminud põhjalik uuring hindas 180 riigi elurikkust ja looduskaitsealaseid jõupingutusi. Eesti paigutus 69,9 punktiga esikohale.
Eestile järgnevad edetabelis Taani (68,7 punkti) ja Luksemburg (68,4 punkti). Esikümnesse mahtusid ka Soome, Ühendkuningriik ja Šveits, mis peegeldab Põhja- ja Baltimaade Euroopa riikide tugevaid tulemusi looduse hoidmisel.
Looduskaitse indeks on laiaulatuslik andmepõhine hinnang, mis tugineb 26 tulemusnäitajale sellistest usaldusväärsetest allikatest nagu Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN) ja Maailmapank. Ajal, mil elupaikade kadu, reostus ja võõrliikide levik kiirendavad liikide väljasuremist, pakub indeks objektiivse ülevaate ülemaailmsest elurikkuse olukorrast.
Mida ja kuidas hinnatakse?
Indeks on üles ehitatud neljale alustalale, mis annavad riigi looduskaitsetegevusest tervikliku pildi:
- Maahaldus: Hinnatakse, kui tõhusalt riigid majandavad oma maismaa- ja mereökosüsteeme, sealhulgas kaitsealade pindala ja nende osatähtsust.
- Elurikkust ohustavad tegurid: Mõõdetakse riske liikidele ja elupaikadele, näiteks ohustatud liikide arvu ja elupaikade seisundit.
- Suutlikkus ja valitsemine: Analüüsitakse looduskaitsega seotud seadusandlust, rahastust ja riiklikku võimekust eesmärke ellu viia.
- Tulevikutrendid: Prognoositakse riigi valmisolekut tulla toime tuleviku keskkonnaprobleemidega, näiteks kliimamuutustega.
/nginx/o/2026/04/13/17561840t1hd06a.jpg)
Uus mõõdik hindab ökosüsteemide puutumatust
2025. aasta väljaande olulise uuendusena lisati elurikkuse puutumatuse indeks (BII), mis mõõdab ökosüsteemide seisundit ja kvaliteeti. See näitaja hindab, kui suur osa piirkonna algsest elurikkusest on inimtegevusest hoolimata säilinud. Kõrgem BII skoor viitab ökosüsteemidele, mis on jäänud oma looduslikule olekule lähedasemaks.
Edetabeli teises otsas on riigid nagu Kiribati (41,3), Türgi (41,3) ja Iraak (43), mille looduskaitse tulemusi mõjutavad näiteks geograafilised piirangud, elupaikade hävitamine ja puudulik riiklik suutlikkus.
Uuendatud indeks kasutab kõige värskemaid andmeid ja täiustatud metoodikat, pakkudes senisest täpsemat pilti ülemaailmsetest elurikkuse suundumustest. Indeksit kasutavad valitsused, teadlased ja organisatsioonid üle maailma, et hinnata looduskaitse tulemuslikkust, seada prioriteete ning toetada keskkonnakaitset ja säästvat arengut puudutavaid otsuseid.
Allikas: balticnews.com
