50aastane Georg Vinogradov on Võru Nelipühikiriku pastor. Mustlasrahvusest Georg jõudis usuni läbi karmi elukooli, kuhu mahub ka vanglaaeg Patareis, haigestumine vähki, tervenemine sellest. Georg on kaheksa lapse isa. Tema kodu on tema kirik – Georg on poole oma vanast puumajast andnud koguduse kasutada.
Ükski prohvet pole kuulus omal maal. Kõige rohkem järgijaid on Georg endale leidnud Lätimaal, vene piiri ääres asuvas Vilaka väikelinnas. Sinna viib tema tee ikka ja jälle, sinna viib ta nii vaimutoitu kui humanitaarabi.
Georg armastab oma rahvast, ent tahab selle vaimu kujundada viisil, mis kutsub nii mõneski esile kõhklusi. On neid, kes kardavad, et usule toetumine võtab rahvalt tahte ise enda saatuse eest vastutust võtta. Kui vanaviisi enam elada ei saa, uutmoodi aga veel ei oska – kuidas siis elada? Kuidas muutuda ja jääda seejuures iseendaks?