Tartu Ülikooli rahvatervishoiu nooremteadur Laura Lõo töötas koos rahvusvaheliste kolleegidega välja kaks terviseandmetel põhinevat mudelit, mis aitavad südamepuudulikkuse riski tuvastada juba enne sümptomite avaldumist. Mudelite töökindlust testiti Eesti geenivaramu andmetel ja need võivad tulevikus jõuda arstide igapäevatöösse.

Ennetus on olnud puudulik

Südame-veresoonkonnahaigused on tervishoiusüsteemile suur koorem ja põhjustavad Eestis ligi poole kõikidest surmadest. Murettekitavast statistikast hoolimata ei ole südamehaiguste ennetamine Laura Lõo sõnul siiani piisavalt süsteemne olnud.

«Sageli avastatakse südamepuudulikkus alles siis, kui inimene satub mõnel muul põhjusel arsti juurde. Seega on äärmiselt oluline, et ravi jõuaks õigel ajal õigete inimesteni,» tõdes Lõo.

Eestlaste andmetel põhinevad riskimudelid

Suurte rahvusvaheliste terviseandmebaaside põhjal arendasid teadlased välja kaks südamepuudulikkuse riski hindamise mudelit.

Esimene mudel, SCORE2-HF, on mõeldud haiguse varajaseks tuvastamiseks üldpopulatsioonis ja võimaldab hinnata südamepuudulikkuse riski kuni kolmekümne aasta jooksul. Riski hindamine põhineb korrapäraselt kogutavatel tervisenäitajatel, nagu vererõhk ja kehamassiindeks. Suurteks riskiteguriteks on suitsetamine, 2. tüüpi diabeet ja vererõhuravimite tarvitamine.

Teine mudel, SMART2-HF, on mõeldud inimestele, kel on varem esinenud südame-veresoonkonnahaigusi. Mudel põhineb patsientide haiguslool ja võimaldab hinnata südamepuudulikkuse tekkeriski järgmise kümne aasta jooksul.

Väike riik, suur panus

Mudeli arendamisel kasutati üle-eestilist ainulaadset andmebaasi BIG-HEART, mis hõlmab kõigi 2012. aasta seisuga Eestis elanud üle 36-aastaste inimeste tervise- ja sotsiaalandmeid. Kokku kasutati mudeli väljatöötamisel ligi 700 000 eestlase tervisenäitajaid.

«Eesti on küll väike riik, kuid on ülimalt rõõmustav näha, et saame oma andmetega edukalt osaleda suurtes rahvusvahelistes teadusprojektides,» toonitas Lõo.

Ida-Euroopas on riskitase kõrgem

Teadustöö tulemuste kohaselt esineb südamepuudulikkuse risk Euroopas ebaühtlaselt. Analüüsist ilmneb, et Ida- ja Kesk-Euroopas, sealhulgas Eestis, on riskitase võrreldes Lääne-Euroopaga kõrgem. Lõo hinnangul võivad neid erinevusi selgitada nii riskitegurite suurem sagedus kui ka elustiil. Samuti võivad rolli mängida ajaloolised ja sotsiaalsed põhjused – näiteks on varasemates uuringutes seostatud inimeste tervisekäitumisega nõukogudeaegseid mustreid, nagu suitsetamine ja alkoholi liigtarbimine.

Uutel riskimudelitel on potentsiaal jõuda igapäevasesse kliinilisse kasutusse, et aidata arstidel hinnata paremini patsientide haigusriski ja teha selle põhjal sihitud raviotsuseid. Lõo sõnul on tõenäoline, et vähemalt mudelit SCORE2-HF hakatakse soovitama Euroopa Kardioloogide Seltsi tulevastes ravijuhistes.