Pole kahtlustki, et missioon saab olema üks märgilisemaid mehitatud lende viimastel aastakümnetel ning suurepärased ülekanded ja fotod sellest on garanteeritud, kirjutab oma Facebooki lehel Tõrva Astronoomiaklubi eestvedaja Taavi Niittee.

Kuigi Kuu juurde jõudmine ja sellest sõna otseses mõttes tagant mööda lendamine on õnnestunud missiooni tulemuseks, ei ole see otseselt missiooni eesmärk. Eesmärgiks on testida ligi saja meetri pikkust NASA SLS kuuraketti, Orioni kapslit (kannab antud missioonil nime Integrity) ja selle Euroopa Kosmoseagentuuri poolt arendatud ja ehitatud teenindusmoodulit mehitatud kontekstis ja reaalses elus. Mainimata ei saa jätta ka maapealse juhtimiskeskuse kokkuharjutamist taolise missiooni koordineerimiseks.

Artemise programmi pikem eesmärk on viia inimesed tagasi Kuu pinnale ja luua eeldused mehitatud baasideks Kuu lõunapoolusel. Selleks on vaja reaalseid kogemusi, mida ei saa mingist piirist edasi enam koguda arvutuste ja simulatsioonide abil.

4 tundi enne starti siseneb meeskond raketi otsas asuvasse Orioni kapslisse. Sooritatakse lekke- ja sidetestid, kapsli uks suletakse. 45 minutit enne starti lahkub teenindav personal raketi juurest. 16 minutit enne starti tehakse viimased kontrollid. 8 minutit enne tõmmatakse raketi juurest eemale meeskonnatunnel. 5 minutit enne muutub aktiivseks raketi ninas asuv põgenemissüsteem. 2 minutit enne lülitatakse rakett sisemisele toitele. 30 sekundit enne hakkab tööle automaatne stardiloendur, mis kontrollib tuhandeid süsteeme sekundis. Kui see tuvastab mingi vea, start katkestatakse. 6,6 sekundit enne käivituvad raketi peamootorid. 3 sekundit enne saavutavad peamootorid maksimaalse tõukejõu.

Raketi külgedel asuvad tahkekütusetõukurid käivituvad ja rakett kerkib platvormilt.

10 sekundit hiljem annab kohalik stardijuht juhtimise üle juhtimiskeskusele Houstonis.

90 sekundit – rakett saavutab niinimetatud “Max Q” ehk hetke, mil raketile mõjuvad maksimaalsed atmosfäärijõud. 2 minutit – tahkekütusetõukurid eralduvad raketist umbes 48 kilomeetri kõrgusel; rakett liigub selleks hetkeks umbes 1,4 kilomeetrit sekundis. Tühjad tõukurid kukuvad Atlandi ookeani.

3 minutit – põgenemissüsteem raketi ninas eraldub.

8 minutit – raketi peaaste seiskub, rakett asub umbes 160 kilomeetri kõrgusel ja liigub umbes 7,7 kilomeetrit sekundis. Orioni pardal valitseb esmakordselt kaaluta olek. 20 sekundit hiljem raketi peaaste eraldub.

20 minutit peale starti volditakse lahti Orioni päikesepaneelid.

50 minutit peale starti käivitub raketi teise astme (ICPS) mootor, mis lükkab Orioni kapsli (Integrity) ja Euroopa teenindusmooduli (ESM) Maa ümber kõrgemale orbiidile.

Kaks tundi peale starti käivituvad ICPS-i mootorid uuesti, et lükata Integrity Maa ümber piklikule orbiidile, mis ulatub Maast kaugemas punktis mitmekümne tuhande kilomeetri kaugusele.

Kolm tundi peale starti eraldub Integrity ja teenindusmoodul ICPS-i küljest. Integrity juhtimine võetakse meeskonna poolt üle ning kasutades sihtmärgina ICPS-i, sooritatakse erinevaid harjutusmanöövreid, mis simuleerivad põkkumist, lähenemist ja kaugenemist.

Viis tundi peale starti eralduvad ICPS-i küljest viis kuupsatelliiti. Tegemist on erinevate kosmoseagentuuride minisatelliitidega, mille eesmärk on uurida sidet, kosmilist kiirgust ja erinevaid materjale.

Artemis II stardiaken avaneb Eesti aja järgi peale südaööd kell 01:24 ja kestab kaks tundi.

Otseülekandes saab olukorda juba praegu vaadata siit.

Otseülekanne Philip Slossi kommentaaridega (saab ka küsimusi esitada)