Vastus peitub keerulises rägastikus, mis hõlmab poliitilist tahet, rahalisi piiranguid ja ootamatuid tehnilisi väljakutseid.

Keerulisem kui kunagi varem

Kuigi taskus olev nutitelefon on võimsam kui kõik Apollo-aegsed arvutid kokku, on inimeste ohutu kosmosesse saatmine endiselt äärmiselt keeruline. Nagu kosmose ajaloolased selgitavad, muutuvad missioonid aina komplekssemaks ja uued tehnoloogiad nõuavad aastaid kestvat katsetamist.

Värsked näited ilmestavad seda hästi. Probleemid Boeingi Starlineri kapsli põtkuritega sundisid NASAt tegema enneolematu otsuse ja tooma laeva kosmosest tagasi ilma astronautideta. Samuti valmistas peavalu Artemis I missioonil kasutatud Orioni kapsli kuumakilp, mille ootamatu murenemine atmosfääri sisenemisel viis aastatepikkuste uuringute ja Artemis II missiooni lennuplaani muutmiseni. Iga detail peab olema täiuslik, sest kaalul on inimelud.

Poliitilised Ameerika mäed

Suurim takistus Kuule naasmisel pole aga olnud tehnoloogia, vaid poliitika. Pärast Apollo programmi edu 1970. aastate alguses otsustas president Richard Nixon NASA eelarvet kärpida, mis viis viimaste Kuu-missioonide tühistamiseni. Fookus nihkus Maa-lähedasele orbiidile: sündisid Skylabi kosmosejaam ja legendaarne kosmosesüstiku programm.

Järgmised kolm aastakümmet pühendas NASA end süstikutele ja Rahvusvahelise Kosmosejaama (ISS) ehitamisele. Kuu jäi kaugeks unistuseks. Alles 2004. aastal, pärast Columbia katastroofi, andis president George W. Bush NASA-le uue sihi: naasta Kuule ja sealt edasi Marsile. Sündis Constellationi programm, mille keskmes oli Orioni kapsel – seesama, mida kasutab Artemis.

Kuid taas sekkus poliitika. President Barack Obama administratsioon leidis 2009. aastal, et programm on liiga kallis ja ajast maas. Constellation tühistati, kuid tänu osariikide senaatorite lobitööle päästeti kaks olulist osa: Orioni kapsli arendus ja uue võimsa kanderaketi Space Launch System (SLS) loomine. Need elemendid moodustavadki praeguse Artemise programmi selgroo.

Artemise ajastu koidik

Lõpliku tõuke andis 2017. aastal president Donald Trumpi administratsioon, mis seadis ambitsioonika eesmärgi viia inimene Kuule juba 2024. aastal. Programmile pandi nimeks Artemis. Kuigi tähtaeg on nihkunud, on suund kindel. Edukas mehitamata Artemis I katselend 2022. aastal tõestas, et SLS-rakett ja Orioni kapsel on valmis viima inimkonna tagasi süvakosmosesse.

Seega, kui Artemis II meeskond peagi stardirajale veereb, ei ole see lihtsalt ühe missiooni algus. See on enam kui 50 aastat kestnud poliitiliste heitluste, tehnoloogiliste võitude ja kaotuste ning vankumatu unistuse kulminatsioon. See pikk ja käänuline teekond tõestab, et kosmose vallutamine nõuab enamat kui lihtsalt nutikaid insenere – see nõuab aastakümnetepikkust pühendumist nii teadlastelt, poliitikutelt kui ka maksumaksjatelt.

Allikas: theconversation.com