Vantaal Kivistös kiirustavad inimesed mööda, kui 25-aastane ukrainlanna Vladislava Onufrienko vaatab üles ümbritsevate majade poole. Ta jätab hüvasti.
Kahjuks ei läinud minu elu Soomes hästi. Püüdsin teha kõik, mis suutsin. Tunnen, et see riik ei taha mind siia, sõnab ta.
Onufrienko töötas aastaid vabakutselisena meigiteenuste alal, kuid pidi kaks aastat tagasi töölt lahkuma. Seejärel töötas ta ülikooli sööklas, kuid kuus kuud tagasi suleti ka see remondiks, vahendab Yle.
Pärast seda pole ma kusagilt tööd leidnud. Kuigi mul on kõik hügieenipassid, alkoholiluba ja ma oskan nelja keelt, lausub ta.
Seepärast on Onufrienko otsustanud Soomest lahkuda. Valikud olid Hispaania ja Eesti ning ta valis viimase.
Andri Kaminski, kes elab praegu Joutsas, on samuti otsustanud Soomest lahkuda.
Otsin tööd, aga ei leia midagi. Isegi taludes on soome keel nõutav, inglise keelest ei piisa. Saadan igal nädalal kümneid avaldusi ja enamikule neist ei saa ma isegi eitavat vastust, räägib ta.
Kaminski kodu hävis Venemaa poolt okupeeritud Mariupolis, ta saadeti Venemaa filtreerimislaagritesse, kuid jõudis lõpuks Euroopasse.
Alguses läksin Eestisse, kus ukrainlasi majutati laevale, neli inimest ühte kajutisse. Leidsin kohe töö, sõnab ta.
Tsiviilehitust õppinud Kaminski uskus aga, et Soomes on parem elatustase ja rohkem võimalusi.
Ta saabus Soome 2025. aasta aprillis, asus elama Joutsa vastuvõtukeskusesse ja leidis poolteist kuud suvetööd lillefarmis.
Nüüd olen otsustanud Eestisse tagasi minna. Ma ei saa nii elada – ilma tööta, ilma väljavaadeteta, ilma tulevikuta, lausub ta.
Onufrienko saabus Soome enne Venemaa täiemahulist sissetungi ja sai elamisloa töötamise alusel. Kuid Kaminski ja enamiku teiste ukrainlaste olukord on ebakindlam.
Ukrainlaste õigus ajutisele kaitsele lõpeb 2027. aasta märtsis ja selle jätkumise kohta pole midagi teada.
Soome siseministeeriumi eelmisel aastal läbi viidud uuringu kohaselt ei kavatse 66% ajutise kaitse all olevatest ukrainlastest koju naasta.
Ajutine kaitse on oma olemuselt ajutine ega paku püsivat lahendust EL-is viibimiseks, ütleb siseministeeriumi migratsiooniosakonna juhtivekspert Tuuli Tuunanen.
„Kui soovite Soomes püsivamalt viibida, on vaja leida töö- või õppekoht,” lisab ta.
Soome töötuse määr on aga Euroopa kõrgeim ning peaaegu kõikjal nõutav soome keele oskus nõrgestab migrantide positsiooni.
Lisaks muutub õppimine Soomes järgmise aasta augustis EL-i ja EMP-välistest riikidest pärit üliõpilastele tasuliseks. Praegu ei kehti makse ukrainlastele, kuid järgmise aasta olukorra kohta pole kindlust.
Ukraina sotsiaalmeedia gruppides arutatakse peaaegu iga päev, kus Euroopas on töökohti ja kuhu minna.
Sarnaselt Kaminskiga valivad paljud ukrainlased Eesti ja mitte ainult töövõimaluste pärast.
Eestis arvestatakse ajutise kaitse all veedetud aeg alalise elamisloa saamiseks kuluva aja hulka. Soomes pole ajutise kaitse all veedetud ajast alalise elamisloa taotlejale mingit kasu.
Ungaris on nõuded sama ranged kui Soomes, kuid ukrainlaste tööhõive määr on seal üks Euroopa kõrgemaid – 71 protsenti võrreldes Soome 40 protsendiga, selgub ÜRO pagulasameti UNHCR-i uuringust. Eestis on ukrainlaste hõive lausa 72 protsenti.
Ungarisse kolis Soomest pärast kuut kuud töötuna olemist ka Hanna Didkivska.
Ta oli põgenenud koos kahe lapsega Soome 2024. aasta oktoobris Donetski oblastist Pokrovskist.
Mulle meeldis Soome, ilus maa, toredad inimesed. Aga ma ei leidnud tööd, ütleb Didkivska.
Ungari linnas Győris võeti mind kohe tööle autotehasesse, sõnab ta.
Ungaris töötab nii palju ukrainlasi, et tehased on palganud tõlgid, kes tõlgivad meistrite antud ülesandeid ja juhiseid.
Marianna Kojokar seevastu saabus Soome eelmisel aastal. Tema ja ta 4- ja 6-aastased lapsed majutati vastuvõtukeskusesse Rovaniemis Muurolas.
Ümberringi oli ainult mets, tsivilisatsiooni jõudmiseks oli vaja bussiga sõita 30 minutit, ütleb Kojokar.
Kui Soome põgenev ukrainlane soovib elada vastuvõtukeskuses, ei saa ta ise otsustada, kuhu ta paigutatakse. Elukoha omavalitsust saab valida alles pärast aastast seal elamist.
Mina ei saa nii elada. Pidin lastele tegevuse ja endale töö leidma, märgib ta.
Kaks kuud tagasi kolis Kojokar koos lastega Taani Kopenhaagenisse. Kuigi ta pole veel tööd leidnud, on ta oma eluga rahul.
Soome on saabunud kokku umbes 90 000 ajutise kaitse saanud ukrainlast. Neist umbes 50 000 on endiselt riigis.
„Ülejäänud on kolinud teistesse EL-i osadesse või naasnud Ukrainasse,” ütleb siseministeeriumi juhtivekspert Tuuli Tuunanen.
Selleks, et saada õigus ajutisele kaitsele teises Euroopa riigis, tuleb see Soomes tühistada.
Soome migratsiooniamet on selleks otstarbeks loonud veebisaidi, mis sisaldab teavet selle kohta, kuidas ajutise kaitse tühistamisest teatada ja kuidas elamisloakaarti ohutult hävitada.
„Lõika kaardi kiip neljaks osaks ja pane osad mitmesse prügikotti,“ soovitab Migri veebisait.