Balletiga “Sisalik” pälvis Kesler teatriauhindadel kaks nominatsiooni. Lisaks balletiauhinnale on Kesler nomineeritud ka lavastajaauhinnale. Päris kohe Kesler aru ei saanud, et “Sisalik” õnnestus.
“Natuke peab võtma aega ja vaatama, kuidas publik reageerib, mida peale etendust räägitakse. Aga enda poolt andsin ma vähemalt maksimumi ja kuidagi lootsin, et see saab publiku lemmikuks,” rääkis Kesler.
“See ettevalmistus periood oli nii keeruline. Alguses mõtlesin, et midagi ei õnnestu. Lepo Sumera muusika on mulle iseenesest alati meeldinud. Olen kunagi oma etenduses “Libahunt” ka seda kasutanud, aga “Sisaliku” muusika oli ülikeeruline. Märt-Matis Lill, kes kirjutas muusikat juurde, tema suhe selle muusikaga oli ka teistsugune. Ma isegi julgeks öelda, et see on kõige keerulisem tükk, mida ma teinud olen,” tõdes Kesler.
“Aga kui ei proovi, siis ei saa teada, kuidas sellega läheb. Lõppkokkuvõttes oli see ikkagi äge kogemus,” lisas ta.
Kesleri balletis jõuavad lavale ka droonid. “Kui hakkasime mõtlema, et kuidas seda libretot teha, siis tuli meil kunstnikuga idee, et kui kaks leeri omavahel sõdivad, siis kõige kaasaegsem idee oleks see, kui seal oleks ka droon sees. Palusime teatritehnikutelt kasutada ühte drooni. Viis või kuus ei tuleks vist kõne allagi,” rääkis Kesler.
“Ühe drooni lavale saamisega oli ikka väga palju draamat. Saan aru, et teater peab kindlustama publiku ohutuse. Kui droon lendaks publiku kohale või orkestri kohale, siis sellist asja ei tohi olla. Sellepärast me esimeses stseenis panime ka võrgu ette, et droon ei lendaks üle, aga teises vaatuses seda võrku enam ei ole. Aga pidi ikka väga kaua moosima, võib-olla isegi õiendama, et lavastaja soovib drooni kasutada. Pidin ise uskuma, et see annab etendusele suure nüansi või värvi juurde,” lisas lavastaja.
“Ja tundub, et droon on selles etenduses ikka huvitav tantsija,” naeris Kesler, kes haaras lisaks lavastaja rollile ka koreograafi ja repetiitori rolli.
Kesler tõdes, et tema põlvkonna tantsijaid on vastupidavamaks õpetatud. “Minu pedagoog Tiiu Randver ütles ka, et lavale ei lähe sa ainult siis, kui sa oled surnud või sul on kips. Praegu ei saaks Euroopa standardite järgi seda nõuda. Ma ei tea, kas tänu sellele olime natuke vastupidavamad. Praegu tajub iga tantsija ise, kui palju talle on antud, kui võimekas ta on. Kas ta saab minna väänatud jalaga lavale. See on individuaalne,” tõdes Kesler.
Lavastaja tõdes, et meestantsijatest on puudu. “See on hästi kurb. Siis, kui oli raudne eesriie, siis Tallinna ja Tartu balletitrupid koosnesidki ainult tantsijatest, kes olid lõpetanud Tallinna koreograafia kooli. Kui ajad vahetusid, siis tantsijad pidid ja peavad praegugi konkureerima kogu maailma tantsijaga. Ühest küljest tõstame taset, toome teisi tantsijaid sisse, aga teisest küljest ei ole ballett meeste seas nii populaarne,” nentis ta.
“Vanasti, kui sa lõpetasid balletikooli, läksid teatrisse, siis sa said välismaale sõita. Keegi teine ei saanud, aga ballett reisis. Nüüd saavad kõik välismaale sõita, milleks siis balletti minna. Oluline on ka see, et nendel, kes praegu MUBA lõpetavad, oleks kindlus, et nad pääsevad teatrisse,” lisas Kesler.
Samal ajal on probleem ka selles, et välismaised tantsijad võivad järsult edasi liikuda. “See on nagu pomm. Sa iial ei tea, millal ta nüüd ütleb, et teate, teil oli kõik väga hea, aga ma liigun edasi. Seda juhtub kahjuks kogu aeg. Ligi 15 või 10 inimest läheb iga aasta ära, tuleb juurde, tulevad, lähevad ära. Me ju ka harjume nendega, oleme õnnelikud, et saame nendega tööd teha, aga selline rotatsioon kahjuks eksisteerib. Elu ongi selliseks läinud,” tõdes ta.
“Ma ise olen fantaseerinud, et olukorda, kus on olemas lootustandev noor Ita Ever, aga siis otsustatakse, et tuuakse väljast Meryl Streep, kes “on palju-palju parem”. Meryl Streep tuleb, elab 15 aastat siin ja Eesti publik naudib. Siis ta otsustab ära minna. Samal ajal oleme võtnud ära oma näitlejatelt võimaluse areneda. See on minu filosoofia, ma loodan, et ma ei anna hinnanguid,” märkis ta.
“Peab ettevaatlik olema. Juhul, kui meil on tühjasid kohti, siis loomulikult ei saa neid kohe MUBA-st võtta. Aga seal on see moment sees, kus tuleb katsuda oma inimesi arendada.”