Keskkonnaagentuur kutsub kõiki osalema meteoroloogiapäeva konverentsil, kus arutatakse, kuidas seireandmed, prognoosid ja varajased hoiatused aitavad paremini hinnata ilmastiku- ja kliimariske ning toetada teadmistel põhinevaid otsuseid.

Ilm ja kliima mõjutavad meie elu rohkem, kui sageli teadvustame. Need määravad näiteks selle, kuidas planeeritakse linnaruumi, juhitakse ettevõtteid või valmistutakse kriisideks. Seetõttu on oluline mõista, milline võib olla tulevikukliima, eriti meie koduses Läänemere piirkonnas.

Üks konverentsi keskseid teemasid ongi tulevikukliima prognoosimine. See tähendab teadlaste hinnanguid selle kohta, millised võivad olla temperatuurid, sademed ja äärmuslikud ilmastikunähtused aastate või aastakümnete pärast. Need prognoosid ei ole täpsed ennustused, vaid pigem tõenäosused, mis aitavad valmistuda erinevateks stsenaariumideks.

Samuti vaadeldakse, kuidas kliimamuutused mõjutavad Eestit. See võib tähendada näiteks sagedasemaid torme, muutusi talvede iseloomus või uusi riske loodusele ja taristule. Selliste muutuste mõistmine aitab paremini planeerida nii riiklikke kui ka kohalikke tegevusi.

Oluline roll on ka hoiatussüsteemidel. Need on süsteemid, mis annavad varakult teada ohtlikest ilmastikunähtustest, nagu tormid või üleujutused. Mida varem hoiatus jõuab inimesteni ja otsustajateni, seda paremini saab kahjusid vähendada.

Tehnoloogia areng avab uusi võimalusi. Tehisintellekt aitab töödelda suuri andmemahte ja leida mustreid, mida inimene üksi ei märkaks. Satelliitvaatlused annavad aga pidevat infot Maa atmosfääri ja keskkonna kohta. Koos võimaldavad need tööriistad täpsemaid prognoose ja kiiremat reageerimist.

Konverents ei piirdu ainult loengutega. Interaktiivsed arutelud annavad osalejatele võimaluse ise kaasa rääkida ja mõelda, kuidas teadmistest sünnivad otsused. Lisaks pakub Päästeameti töötuba praktilist kogemust, näidates, kuidas kriisiolukordades tegutseda.