Tänu pooletoobiste ja debiilikute murdmatu liidu vastutustundetule tegevusele vaevleb vabariik juhitamatu energia lõksus. Keegi ilmselt ei osta endale ega oma firmale juhitamatut autot, ilma rooli ja piduriteta auto on täielik totrus, eriti kui teda ei saa soovi kohaselt käima panna ja seisma jätta – aga just selline auto on meile kliimakrantside päikese- ja tuuleavantüür.
Kasutu kliimaelekter vajab enda kõrvale toimivat süsteemi, haugi ajudega geeniused mõtlesid välja gaasielektrijaamad, mis peaks andma elektrit tuulemöldrite märatsemishoogude vahel. Teoorias on kõik ilus, aga meil ei ole gaasi. Varsti ei ole enam kellelgil gaasi. Väinasõjas on NLG vabrikud põlema pistetud, gaasi hind tõuseb ja viimane lootus on kustumas.
Eestis, kus niigi asjad on pikalt viltu vedanud, on praegu plaanis mitme gaasielektrijaama rajamine, peamiselt Eleringi sagedusreservide hanke nurisünnituse tulemusel.
Eesti Energia / Enefit Industry – meelepetete ja kinnismõtete monumendiks kerkib 100 MW gaasielektrijaam Narva lähedal Balti elektrijaama territooriumil. Hankeleping Iisraeli firmaga sõlmiti 2025. aasta novembris, maksumus ~100 miljonit eurot. Ehitus algab tõenäoliselt 2026. aasta sügisel, valmimine ei huvita.
See pole muidugi ainus probleem, Eleringi 2025. aasta hanke tulemusel lisandub kokku ~186 MW gaasivõimsust, mitu väiksemat jaama siin-seal. Näiteks plaanitakse Tartu piirkonda kaks × 60 MW. Need peaksid hakkama tööle lähiaastatel 2026–2028, juhul muidugi kui siis üldse gaasi müüakse.
Hämar Paldiski variant – seal kerkib eraldi gaasielektrijaam kuskil 120 miljoni euro eest, et majandada roheammoniaagi tootmist. Paha lugu on aga see, et tööstuslikult toodetakse ammoniaaki Haber-Boschi protsessiga, kus selle lämmastikväetiste lähteaine tootmiseks vajalik vesinik saadakse omakorda maagaasist auru väänamise meetodil. Pikka iga sellele projektile ei julge ennustada.
Lollidemaal on omad seadused. Hävitatakse odav ja mõnus kivieleter. Selle asemel pannakse püsti hale tuulekäkk, mõistlikku elektrit see muidugi ei anna. Elektri saamiseks mõeldakse pead muhku ja tulemuseks on järjekordne kolisev ämber – gaasikamber kogu meie majandusele.
Hale, eepiline nurjumine. Kõigepealt tuul, see ei tööta. Siis gaas, mis maksab hingehinda. Mis järgmiseks? Millise debiilsusega pooletoobised nüüd välja tulevad, ootame huviga. Pärast oigame valuga. Seda palun valimistel silmas pidada!
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 22.03.2026