Mõlemad kunstnikud töötavad informatsiooniga, lahutades selle kontekstist ja uurides siis selle väljendusvorme. Kuimet võttis Kai näituse foto- ja videoteoste aluseks oma ema, arhitekt Tiina Soansi arhitektuurilised joonised.

“Näiteks nende fotode puhul mind ka väga huvitas see, kas ja kuidas on võimalik selline utilitaarne või tavakasutuses olev keel ja märgistused muuta geomeetrilisteks või formaalseteks kujunditeks, mida kujutisteks luua. Kuidas keel muutub tähenduslikust puhtaks vormiks,” selgitas Kuimet.

Norra kunstniku Magnhild Øen Nordahli üks töid on 3D printeri tugiraami skulptuursed suurendused. Teda paelus tõik, et tugiraam kujuneb igal trükkimisel isemoodi, võttes aluseks algoritmi.

“Mind huvitas väga, kas informatsioon võib olla kehatu. Kas võib olla informatsiooni, millel puudub füüsiline kuju, nende vormide rekonstrueerimisel mõtlesin selle peale, milline on informatsioon igal tööastmel. Ma arvan, et informatsioonil on alati mingi füüsiline vorm, mille kaudu ta eksisteerib,” lausus Nordahl.

Kai näituse kuraator on Lõuna-Aafrika Vabariigis elav Anthea Buys. Tema jaoks oli huvitav näha, kuidas pealtnäha sarnaste teemadega tegelevad kunstnikud omavahel näituseruumis sobituvad.

“Minu jaoks on esimesel kohal alati kunstnikud. Vaadates nende suhestumist läbi nende tööde, tuleb ka näituse mõte. See näitus sai alguse Pauli töödest, fotodest ja filmist, kui ta neid arendas, ja ma leidsin siin huvitavaid paralleele Magnhildi kunstipraktikaga, kuna tean tema töid väga hästi,” sõnas kuraator.

Nordahli ja Kuimeti “Lahtivõetud vaade” jääb Kai kunstikeskuses vaadata 9. augustini.