Umurga kihelkond

Umurga kirik
Umurga kihelkonna mõisad 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903)

Umurga kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Ubbenorm, läti keeles Umurgas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.

Ajalugu

Kihelkonna moodustamise aeg pole täpselt teada, selle nime on mainitud nii aastail 1400, 1431, 1494 kui ka 1504.[1] Umurga koguduse õpetajat Arnold Koopmanni on mainitud aastal 1384. Kirik ehitati sinna aastal 1496, kuigi oletatakse, et varem asus kihelkonnakirik Vainiži piiskopilinnuse juures[2] (sinna rajati hiljem Poola võimu ajal uus katoliku kirik). Ametlikesse nimekirjadesse ilmus see kihelkond 1509. aastal. Patronaadiõigus kuulus riigile, pastori valis ametisse kirikukonvent ja kindralkuberner kinnitas selle.

Kihelkonnale allus ka Ārciemsis asunud kabel, kus alates 1684. aastast peeti jumalateenistusi igal kolmandal pühapäeval.

Eduard Heinrich von Buschi andmetel oli Umurga kihekonnas üks kihelkonnakool, kus oli 28 õpilast, neljas vallakoolis oli 194 õpilast.[3]

Umurga kihelkonna mõisad

Viited

  1. Materialen zur Kirchengechichte, E. H. von Busch lk. 524.
  2. www.vietas.lv
  3. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evang.-Luther Gemeinden in Rußland : Ges. u. hrsg. von E.H. Busch. Mit 2 Kart. in Farbendruck, E.H Busch lk 524.

Kirjandus

  • Bienenstamm, Herbord Carl Friedrich von. Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: bei Deubner, 1826. Lk 249-50 .
  • Büsching, Anton Friedrich. Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt, 1773. Lk 369 .
  • Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen, 1836. Lk 143-50 .
  • Hupel, August Wilhelm. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und letzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch, 1782. Lk 96–100 .
  • Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909.