Türsamäe mõis (saksa keeles Türsel) oli rüütlimõis Vaivara kihelkonnas Virumaal.^[1] Mõis asutati 17. sajandil^[2].

1869. aastal anti Eestimaal vabaks mõisate omandamise õigus, mille järgi ostis Tõnu Walk 3. detsembril 1870 insener-polkovnik Alexander von Seidlitzile (1807–1883) kuulunud Türsamäe^[3] ja Vana-Sõtke (Söttküll) mõisa^[4] Vaivara kihelkonnas Virumaal, ning Tõnu Walkist sai ühe esimese eestlasest talupojana rüütlimõisa omanik.

Anton Waldmanni surma järel 1898 kinnistati 1901. aastal Vana-Sõtke ja Türsamäe ning mõisamaatükk Tarakuse tema pärijatele, lesk Charlotte Waldmannile ja poeg Harald Waldmannile, kummalegi 2/5 osas ja tütar Adale 1/5 osas. Ada Waldmanni (surma järel 1904) pärisid Jõelähtme, Türsamäe, Vana-Sõtke ja Tarakuse mõisa tema ema Charlotte ja vend Harald.^[3] Pärast Harald Waldmanni surma 1904. aastal pärisid mõttelise osa Jõelähtme, Vana-Sõtke, Türsamäe ja Tarakuse mõisast võrdsetes osades tema onu Georg Waldmanni kaks poega (Oskar Konstantin Johannes Waldmann ja Nikolai Rudolf Waldmann) ja kolm tütart (Elisabeth Narusewitsh ja Marta Charlotte von Sivers). Neile kinnistati pool Vana-Sõtke, Jõelähtme, Tarakuse ja Türsamäe mõisast.

• Türsamäe mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
• Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Türsamäe mõis (Vaivara khk)