Skujene kihelkond


Skujene kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Schujen, läti keeles Skujene draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.
Kihelkond kujunes Skujene ordulinnuse juurde rajatud kiriku juurde. Aastal 1492 on mainitud kirikut, mis tõenäoliselt ehitati sinna siiski koos linnusega. 1537 mainitakse esmakordselt kirikhärrat.[1] Ka on teadmata, mil rajati Lode abikirik, mida mainitakse esmakordselt aastal 1680. Aastal 1780 sai kihelkond uue kivikiriku.
Eduard Heinrich von Buschi andmetel oli Skujene kihelkonnas kaks kihelkonnakooli, kus oli kokku 21 õpilast.[2]
XIX sajandi keskpaigas läksid paljud kihelkonna elanikud õigeusku, siis rajati sinna Kosa ja Māļi õigeusu kirikud.
Skujene kihelkonna mõisad
- Bānūži, ka Kudliņi (Kudling) rüütlimõis
- Brieži (Hirschenheide) rüütlimõis
- Eži (Eschenhof) riigimõis
- Jaunskujene (Neu-Schujen) riigimõis
- Kaive (Kayenhof) rüütlimõis
- Kļavkalni (Klawekaln) riigimõis
- Kosa (Kosenhof) riigimõis
- Lode (Lohdenhof) rüütlimõis
- Sērmūkši (Sermus) rüütlimõis
- Skujene (Pastorat Schujen) kirikumõis
- Skujene (Schloß Schujen) rüütlimõis, fideikomiss
Viited
Kirjandus
- Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 380.
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 204–205.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 260.
- von Hagemeister, Heinrich (1836). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Volumes 1. Riga: Eduard Frantzen. Lk 204–207.