Narva Johannese kogudus
Narva Johannese kogudus (ka Narva Jaani kogudus) oli luterlik kogudus, mis enne Teist maailmasõda kasutas Narva Johannese kirikut (hävis 1944). Narva Johannese kogudusele kuulus hoone Helsingi tänav 9.
Reformatsioonist saadik eristati Narva Jeruusalemma Johannese kirikus eesti ja saksa kogudust, kummalgi olid oma pastorid. Pärast Narva vallutamist rootslaste poolt 1581. aastal loodi Narvas ka rootsi ja soome kogudused[1]. Tõenäoliselt juba 16. sajandil ehitas eesti kogudus endale eraldi kiriku. Kui Narva linn 1610. aastal peaaegu täielikult põles maha, hävines ka eesti koguduse kirik, mis asetses Pikal tänaval, umbes hilisemal Suurel tänaval. Uus puitkirik eesti kogudusele ei ehitatud enam vanale kohale, vaid umbes hilisemale Rahu tänava ja Kooli tänava nurga ligidale. Peale eesti koguduse kasutas seda samuti kui endist kirikutki, ka Narva soome kogudus, mille moodustasid osalt linna soomlastest garnisoniväe perekonnad ja Soomest sisserännanud[2]. Soome ja eesti kogudused ühendati 1655. aastal[3].
Johannese kirik oli algul rootsi luteriusu riigikiriku peakirik ja Narvas ja Ingerimaa superintendendi ja Narva Johannese kiriku ülempastori kirik Narvas ja Ingerimaa kubermangus. 1645. aastal kinnitas Rootsi kuningriigi valitsus Narva Jaani kiriku Narva toomkirikuks ja rootsi kogudus kasutas Rootsiaegses Ingerimaa kubermangu keskuses, Narva toomkirikut jumalateenistuseks kuni 1704. aastani. 1691. aastal avati Narva saksa Püha Johannese koguduse vaestemaja ehk seek (pansionaat) 18-le elatunud koguduseliikmele.[4]
Narva elanike küüditamise järel Narvast 1708, oli Narva Johannese kirik vene õigeusu kirik, kuni Narva Jeruusalemma Johannese kiriku 29. juunil 1708 pühitseti vene õigeusu Issanda Muutmise peakirikuks[1].
1718. aastal lubati 1708. aastal küüditatud sakslastel ja rootslastel Narva naasta. Kuna saksa kogudusel puudus kirik, anti 1733. aastal kirik Venemaa keisrikojas mõjuvõimu omavate saksa päritolu Münnichi, Bironi, Ostermanni ja Novgorodi piiskopi Theofani kaasabil üle luterlikule saksa kogudusele. Pärast remonti pühitses pastor Caspar Matthias Rodde selle 1734. aastal Ristija Johannese kirikuks ehk saksa Jaani kirikuks[1]. 1727. aastal kui oli valminud Narva uuslinnas Narva Rootsi-Soome Mihkli kirik, liitusid soome kogudusega asumiselt tagasi pöördunud rootslased ja samal aastal asutati rootsi-soome Miikaeli kogudus.
1823. aastal asutati Narva Johannese koguduse Jamburgi filiaalkogudus.[5]
1832. aasta 28. detsembril võeti Venemaa keisri Uus evangeelse luteri kiriku seadus, millega kõik varasemad luterlikku kirikukorraldust reguleerinud seadused ja korraldused kuulutati kehtetuks ja millega Peterburis asutati Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium, millele allutati kõik Läänemere kubermangude, Soome ja Venemaa luterlikud konsistooriumid ja kogudused. Narva linnakogudused (Narva Rootsi-Soome Mihkli kogudus ja ka filiaalkogudused ning Narva Johannese kogudus ja ka filiaalkogudused Oudovas ja Jamburgis[6]) kui Peterburi kubermangu piires asuvad luteriusulised kogudused allusid Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistooriumi VELK Peterburi konsistoriaalringkonda.
1939. aastast oli Narva Jaani kirik eesti Narva Jaani koguduse kirik, 1939. aastal pidas esimese eestikeelse jumalateenistuse, 26. novembril Narva Aleksandri koguduse abiõpetaja Eduard Niggol[7], kogudus kuulus EELK Narva-Alutaguse praostkonda. Koguduse õigusjärglane oli 2000. aastast Narva Aleksandri kogudus.
Narva Johannese koguduse vaimulikud
- 1533... luteriusu koguduse pastor, Narva Jeruusalemma Johannese kirikus
- 1539–1542, Hermann Gronau, Narva Johannese koguduse pastor[1][8]
- 1558, Simon Melis[9]
- Joachim Balck[1]
- 1561–1569?, Timann Brakel, Narva Johannese saksa koguduse pastor
- 15.., Johan Povinius, rootsi-soome kiriku pastor[10]
- 1584–1638, Johannes Petri Walwich-Gestricius, [11], Narva rootsi koguduse pastor
- 1570– Brictius Thor Norde, Vestfaalist[12]
- enne 1581. aastat – umbes 1599[13], Lambert Kemmerlingh (surn. 1603[14]), Narva Johannese saksa koguduse pastor[15][16]
- Friedericus Winning (surn. ca 1603), saksa koguduse jutlustaja või pastor[13]
- 1608[13], Martin(us) Rauthan(us) (surn. ~1610), saksa koguduse pastor[15]
- 1609–1610[13] Georgius Quinter, saksa koguduse pastor[1]
- ..1610..., Gabriel Westhoff, Narva Johannese rootsi[17] koguduse pastor[15]
- 1612[13] Martinus Beer, saksa koguduse pastor[15]
- 1615, Jonas (Johannes?) Petri Walwich, rootsi koguduse pastor[17]
- 1627/1628–1646[18], Martinus Beer/Martinus Bär (surn. 1646/1648) (ru), saksa koguduse pastor[19], ülempastor, Alutaguse praost 1634– [20]
- 1643–1656 Michael Scholbach, komminister[13]
- 1648- ~1653 Daniel Brockhausen, diakon[13]
- Heinrich Vogelmann, pastor[21]
- 1650–1655, Salomon Matthiae, Narva Johannese saksa koguduse pastor[18] ja pastor primario
- 1657, Michael Scholbach, Narva Johannese saksa koguduse pastor[22]
- 1654–1665 Simon Blanckenhagen, diakon[13]
- 1660–1665, Salomon Matthiae, saksa koguduse pastor/Narva Johannese kiriku ülempastor[23]
- 1665[13] Herbert(us) Ulrich (u 1629−1682), Narva Johannese kiriku ülempastor, pastor primarius, ülempastor oli 1665. aastast pastor primarius[13]
- 1665, Simon Blanckenhagen, kiriku kompastor (pastor adjunctus, adjunktpastor)[13]
- 1665–1671 Joachimus Meincke, saksa koguduse diakon[13]
- 1671, Simon Blanckenhagen[1] (maeti 1681[24]), Narva Johannese kiriku (ülem)pastor[18]
- 1674, Herbert(us) Ulrich[18] (u 1629−1682), Narva Johannese kiriku ülempastor, pastor primarius
- 1688–1691, Georg Gnospelius (surn. 1691)[18][26][27] noorem, Narva Johannese kiriku ülempastor ja pastor primarius
- 1691–1692, Ulrich Poorten (surn. 1692), Narva Johannese kiriku ülempastor[18], pastor primarius
- 1692–1696, Jacob Eberhard Rolfinck (surn. 1696), Narva Johannese kiriku ülempastor[18], pastor primarius
- 1696–1699, Hermann Herbers (surn. 1701[13]), Narva Johannese kiriku ülempastor[18], pastor primarius
- 1697–1701 Johannes Andreas Helwig, kiriku kompastor[13]
- 1699–1708, Johannes Andreas Helwig, Narva Johannese kiriku ülempastor (1699–1708)[18], pastor primarius ja Narva konsistooriumi assessor
- 1699–1701 Heinrich Bruiningk, saksa koguduse diakon[13]
- 1701–1710, Heinrich Bruiningk, koguduse pastor ja Narva konsistooriumi assessor
- 1711–1723, Johann Justin Schmalenberg, Narva saksa koguduse[29] pastor,
- 1720–1723, Caspar Matthias Rodde, Narva Johannese koguduse adjunktpastor
- 1723–1743, Caspar Matthias Rodde, Narva Johannese koguduse pastor
- 1743–1755, Johann Andreas Hartkop, Narva Johannese saksa koguduse pastor
- 1755–1775, Johann Govinius, Narva Johannese saksa koguduse pastor, Narva linnakonsistooriumi eesistuja/president[30]
- 1777–1788, Johann Heinrich Lange, Narva Johannese saksa koguduse pastor
- 1788–1798, Friedrich Ludolf Treufurt, Narva Johannese saksa koguduse pastor
- 1799, Samuel Traugott Andreae (1768–1823)[31], Narva Johannese koguduse pastor[32] ja vanempastor (1810), superintendent Narvas, Narva linnakonsistooriumi president[33]
- 1800–1805, Friedrich Knorre, Narva Johannese saksa koguduse pastor
- 1807–1820, Jacob Andreas Makowski, Narva Johannese saksa koguduse pastor
- 1820–1826, Heinrich Friedrich Dieckhoff, Narva Johannese kiriku ülempastor[34]
- 1820–1826, Johann Friedrich Radecker[35]
- 1827–1862, August Wilhelm Ernst, Narva Johannese saksa koguduse pastor[36]
- 1831–1868, Konstantin Hunnius, Narva Johannese koguduse abipastor (kompastor), teenis ka filiaalkogudustes Oudovas (alates 1856) ja Jamburgis
- 1863–1885, Ferdinand Gottlieb Tannenberg, Narva Johannese koguduse pastor, alates 1866. aastast teenis Narva Johannese koguduse juurde moodustatud Narva Johannese eesti koguduse pastorina[37]
- 1868–1887, Georg Karl Christian Hoffmeister, Narva Johannese koguduse pastor, ka Peterburi kubermangu Jamburgi ja Oudova pastor
- 1888–1913, Johannes Eduard Robert Hörschelmann, Narva Johannese koguduse pastor, 1888–1893 ka Jamburgis
- 1913–1918, Johannes Heinrich Luther, Narva Johannese saksa koguduse pastor
- 1919–1939, Wilfried Kraack, Narva Johannese saksa koguduse õpetaja
1939. aastal lõpetas eksistentsi Saksa praostkonna Narva Püha Johannese saksa kogudus
Narva Jaani kogudus
1940. aastal moodustati Johannese saksa koguduse asemel EELK Narva Jaani kogudus.
Narva Jaani kiriku õpetajad
- Oskar Pastik, 1939–1940 Narva Jaani koguduse õpetaja
- Elmar Tõldsepp, 1940–1941, Narva Jaani koguduse õpetaja
Vaata ka
Viited
- 1 2 3 4 5 6 7 Kristjan Luhamets, Koguduse lugu: Narva Jaani, e-kirik.eelk.ee, 2. nov. 2022
- ↑ Helle Kalervo Erviö, Narva eesti kogudus Rootsi valitsuse ajal., Usuteaduslik Ajakiri, 1933, nr 1, lk 51
- ↑ Helle Kalervo Erviö, Narva eesti kogudus Rootsi valitsuse ajal., Usuteaduslik Ajakiri, 1933, nr 3, lk 87
- ↑ Heiki Raudla, 9.2. Hoolekande varasem ajalugu Eestis, KODANIKU RAAMAT, Tallinn 2002, lk 85
- ↑ Joseph Schnurr. Heimatbuch (Jahrbuch 1969-1972) der Deutschen aus Russland: Die Kirchen und das Religioese Leben der Russlanddeutschen. Stuttgart 1972. Church and Religious Life of Germans in Russia-St. Johannis in Narva Parish, Translated/Transcribed by Allen E. Konrad in May, 2006 pg 87
- ↑ Matthias Akiander. Jamburg, Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865.
- ↑ Eestikeelne jutlus Narva saksa kirikus., Uus Eesti, nr. 320, 23 november 1939
- ↑ Liivi Aarma, 2007. Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525–1885. 2. raamat. Tallinn: G. ja T. Aarma Maja OÜ, lk 91
- ↑ Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden s. 29, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.
- ↑ Johan Povinius Rootsi-Soome kiriku pastor ja assessor, Pitserid, www.ra.ee
- ↑ Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, lk 67
- ↑ Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden s. 29, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.
- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden s. 120-121, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.
- ↑ Kemmerling, Lambert (-1603) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- 1 2 3 4 Jaak Naber, Motsättningarnas Narva Statlig svenskhetspolitik och tyskt lokalvälde i ett statsreglerat samhälle, 1581-1704, Opuscula Historica Upsaliensia 15, lk 25
- ↑ Hugo Richard Paucker. Ehstlands Geistlichkeit in geordneter Zeit- und Reihefolge, Reval 1849
- 1 2 Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden s. 122-123, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.
- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, lk 69
- ↑ Das Inland 1836 nr 36, seite 593
- ↑ Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden s. 107, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.
- ↑ Johann Gottlieb Biedermann, Altes und Neues von Schulsachen. Erster Theil, Halle 1752, seite 277
- ↑ Piret Lotman. Unustatud uus linn. Tuna, 2003, nr 3, lk 29
- ↑ Tartu-Pärnu rootsiaegse ülikooli usuteaduskonna õppejõud, nende elukäik ja tegevus 7. Salomo Matthiae, Usuteadusline Ajakiri nr 1932 LISAVIHK NR 3, lk 60-61
- ↑ Blanckenhagen, Simon (-1681), Akademiasampo
- ↑ Gnospelius, släkt, Svenskt Biografiskt Lexikon
- ↑ Gnospelius, Georg (-1691), BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital
- ↑ Georg Adelheim, "Revaler Ahnentafeln. 56. V. Arpshoven" Eine Fortsetzung der Laurenty’schen „Genealogie der alten Familien Revals“ I, 1929, seite 2
- ↑ Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: Herbers, Hermann (-1701), (vaadatud 07.07.2025)
- ↑ Matthias Akiander. Narwa, St. Johannis tyska forsamling., Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865.
- ↑ Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1775, Ревельская губерния стр. 249
- ↑ Samuel Traugott* (1768-1823), BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital
- ↑ Von Traugott Andrae, Pastor an der Lutherischen St. Johanniskirche in Narva, www.ester.ee
- ↑ Recke, Johann Friedrich von / Napiersky, Karl Eduard / Beise, Theodor, Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland, Bd.: 1, A - F, Mitau, 1827, seite 55, Andreae (Samuel Traugott)
- ↑ Perekond Dieckhoff, Eesti Ajalooarhiiv, EAA.2474
- ↑ Joseph Schnurr. Heimatbuch (Jahrbuch 1969-1972) der Deutschen aus Russland: Die Kirchen und das Religioese Leben der Russlanddeutschen. Stuttgart 1972. Church and Religious Life of Germans in Russia-St. Johannis in Narva Parish, Translated/Transcribed by Allen E. Konrad in May, 2006 pg 86
- ↑ Joseph Schnurr. Heimatbuch (Jahrbuch 1969-1972) der Deutschen aus Russland: Die Kirchen und das Religioese Leben der Russlanddeutschen. Stuttgart 1972. Church and Religious Life of Germans in Russia, Translated/Transcribed by Allen E. Konrad in May, 2006 pg 80-81
- ↑ Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, lk. 127-128
Välislingid
- Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, lk 67-72
- E. H. von Busch. Ergänzungen der Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen und Schulwesens der Ev-Luth: Gemeinden in Russland, Band 1, 1867, Haessel, seite 73-74
- Joseph Schnurr. Heimatbuch (Jahrbuch 1969-1972) der Deutschen aus Russland: Die Kirchen und das Religioese Leben der Russlanddeutschen. Stuttgart 1972. Church and Religious Life of Germans in Russia-St. Johannis in Narva Parish, Translated/Transcribed by Allen E. Konrad in May, 2006 pg 86