Maateaduste mõisteid (J)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad J-tähega.


Jaagarahu lade –
Jaani lade –
jaanuari keskmine õhutemperatuur –
jadeiit –
jalam –
jaspis –
jelaan –
joastik –
Joides Resolution –
Joldiameri –
jooneline erosioon –
joonvälk –
juga – koht jõel, kus vesi langeb astangust
jugavool –
juudikivi –
juuli keskmine õhutemperatuur –
Juura (geoloogia) –
Juuru lade –
juveniilne vesi –
jõe kontiinumi kontseptsioon –
jõe lang – jõe pikkuse ja languse suhe
jõe langus – jõe lähte ja suudme absoluutse kõrguse vahe
jõe lähe – koht, kust jõgi algab
jõe pikiprofiil –
jõe veerežiim –
jõe äravool – kindlas ajavahemikus valgalalt veekogusse voolanud vee maht
jõeorg –
jõesaar –
jõesete –
jõestik – peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega
jõesäng – jõeoru sügavaim osa, milles kogu aeg voolab vesi
jõeterrass –
jõevõrgu tihedus –
jõgi – mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu, mis kulgeb piki väljakujunenud jõesängi merre, järve või teise jõkke
jõgikond – ala, kust jõgi saab oma vee
Jõhvi lade –
jäide –
jälgelement – keemiline element, mis moodustab kivimi koostisest vähem kui 0,1%
jämedateraline struktuur –
järeltõuge –
järsak –
järskrannik – järsult sügavneva merepõhjaga rannik
järta –
järv –
Järva jäätumine –
järvelubi –
järvemuda –
järvesaar –
järvesete –
järvestik –
järveterrass –
järvistu –
jää –
jääaeg –
jääjärv –
jääkate –
jääkoobas –
jääkoorik –
jääkosk –
jääkriim –
jääkruup –
jääksoo – soo, kus turbavarud on ammendatud või turba tootmine on lõpetatud
jääkulutus –
jääkõrb –
jääkünd – liikuva liustiku poolt teostatav murenenud materjali transport
jäälahe –
jäämägi –
jäämüts –
jäänukjärv –
jäänukkõrgendik –
jäänuksaar –
jäänuksete –
jäänõel –
jääpaisjärv –
jääpuursüdamik –
jäärak –
jääsammas –
jääsein –
jäätumine (glatsioloogia) –
jäätumine –
jäävaheaeg –
jäävihm –
jäävöönd –
jütja –


allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Maateaduste_m%C3%B5isteid_(J)