Lars Valerian Ahlfors (18. aprill 1907 Helsingis – 11. oktoober 1996 USA-s Pittsburghis) oli Soome päritolu matemaatik, kes alates 1946. aastast elas USA-s.

Ahlforsi isa Axel Ahlfors oli Helsingi Tehnikaülikooli tehnikaprofessor, ema Sievä Helander suri sünnitusel. Ahlforsid olid soomerootslased ja sellepärast õppis Lars esmalt rootsikeelses erakoolis.

Aastatel 1924–1928 õppis ta Helsingi Ülikoolis, kus tema õppejõudude seas olid Ernst Leonard Lindelöf ja Rolf Nevanlinna. 1930. aastal sai ta Helsingi Ülikoolist doktorikraadi. Seejärel külastas ta muu hulgas Zürichit ja Pariisi. 1933–1936 töötas ta Helsingi ülikoolis abiprofessorina. Kui algas Talvesõda, siis Ahlforsi ei mobiliseeritud, sest ta oli sõjaväeteenistuseks kõlbmatu.

1933. aastal abiellus Ahlfors austerlase Erna Lehnertiga, kes oli koos oma vanematega kolinud algul Rootsi ja siis Soome. Abielust sündis kolm tütart.

Ahlfors oli aastatel 1938–1944 Helsingi Ülikooli professor, 1945–1946 Zürichi ülikooli professor ja 1946–1977 Harvardi ülikooli professor.

Ahlfors avaldas väljapaistvaid töid kompleksmuutuja funktsioonide teooria alal. Ta uuris Riemanni pindu, analüütilisi funktsioone, kvaasikonformseid kujutusi, jätkates oma õpetaja Rolf Nevanlinna tööd.

1936. aastal toimunud rahvusvahelisel matemaatikute kongressil Oslos sai ta esimeste teadlaste seas Fieldsi medali. 1981. aastal sai ta Wolfi preemia. Ükski teine soomlane pole neid auhindu pälvinud.