Kolka vald

Kolka vald

läti Kolkas pagasts

Lipp
Vapp

Pindala: 116,9 km²
Elanikke: 692 (1.01.2025)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 5,9 in/km²
Keskus: Kolka
Kolka valla rannad

Kolka vald (läti keeles Kolkas pagasts) on vald Lätis Talsi piirkonnas Kura poolsaare põhjatipus Liivi lahe ja Irbe väina kaldal. Vald piirneb sama piirkonna Dundaga valla ja Roja vallaga ning Ventspilsi piirkonna Tārgale vallaga.

Valla pindala on 117 km². 2016. aasta seisuga elas seal 966 inimest.[2] Valla keskus on Kolka küla, vallavanem on Aldis Pinkens.[3]

Vald jääb Liivi ranna territooriumile. Tähtsamad jõed on Ķikans, Mazirbe jõgi ja Pitragsi jõgi. Kolka vald loodi 1945. aastal. 2009. aastast kuulus vald Dundaga piirkonda, 2021. aastal liideti see Talsi piirkonnaga.

Kaitstavad objektid

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Kolka tuletorni hoonetekompleks, Liivi rahvamaja ja Košragsi küla. Kohaliku kaitse all on Žonaki muinaskalmed ja Saunagsi keskaegne kalmistu. Regionaalse kaitse all on Košragsi muinaskalmed, Pitragsi keskaegne kalmistu, Mazirbe keskaegne kalmistu ja Sīkragsi küla.[4]

Looduskaitse all on Sīkragsi Männiemme, Mazirbe Libahundimänd, Maģirve mänd, Sīmi kadakas, Jaunvalki pihlakas (liigilt pooppuu, Jaunvalki sanglepp, Pitragsi mänd, Saunagsi sanglepp, Saunagsi pärn, Purvziedi künnapuu, Lāžase mänd, Roči mänd, Nītvigvalkase mänd, Kolka õigeusu kalmistu mänd, Lauči rändrahnud, Pahakask, Niedrītese või Žurki paju, Stārasti linnamäe tamm, Kirikumänd, Rootsi mänd, Droņi pärn, Droņi tamm, Lejasbeļavase Majatamm, Kaupiņi tamm ja Kolka hobukastan. Suurem osa vallast jääb Slītere rahvusparki, valla rannad jäävad Irbe väina ja Riia lahe läänekalda kaitstavatele merealadele.[5]

Asustus

2011. aastal elas vallas 876 lätlast, 24 venelast, 2 valgevenelast, 8 ukrainlast, 3 poolakat ja 7 leedulast ning 33 muude rahvaste esindajat.[6]

Vallas on järgmised külad.

KülaKüla tüüpElanike arv[7]
Kolkaciems568 (2025)
Košragsciems10 (2025)
Mazirbeciems75 (2025)
Pitragsciems42 (2025)
Saunagsciems11 (2025)
Sīkragsciems9 (2025)
Ušiciems14 (2025)
Vaideciems12 (2025)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[7]

Viited

Välislingid